Püha kihelkond

Püha kihelkond (lühend Pha; saksa keeles Kirchspiel Pyha) on kihelkond Saaremaal.

Vaade Püha kirikule edelast

Piirkonna ajalugu

Püha kihelkond moodustati arvatavasti 14. sajandi lõpus suurest Kaarma kihelkonnast eraldatud kagupoolsetest aladest. Püha kihelkonda on esmamainitud 1449. aastal.

Püha kihelkond on olnud ka haldusüksus (nt Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis).

Püha kirik on pika ehituslooga, tornikiiver aastast 1924.

Püha kihelkonna mõisad

Kihelkonnas paiknes 10 mõisat: 1 kirikumõis, 7 rüütlimõisast peamõisat ning 2 riigimõisat ja 2 karjamõisat.

• Püha kirikumõis (saksa k. Pastorat Pyha)
• Ilpla mõis (Ilpel) riigimõis
• Kaali mõis (Sall) rüütlimõis
• Kangruselja mõis (Kangern) rüütlimõis
• Kasti mõis (Kasty) rüütlimõis
• Kõljala mõis (Köljall) rüütlimõis
• Pihtla mõis (Pichtendahl) rüütlimõis
• Reo mõis (Reo) riigimõis
• Sandla mõis (Sandel) rüütlimõis
• Tõlliste mõis (Töllist) rüütlimõis

Kihelkonna alad tänapäeval

Kihelkonna alad paiknevad nüüdse Saare maakonna Saaremaa valla alal.

Vaata ka

• Eesti kihelkondade loend
• Eesti kihelkondade loend maakonniti
• Kihelkond

Kirjandus

• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 387–388.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk-d lk. 339–340.

Välislingid

• Püha kihelkond, Eesti mõisaportaalis
• Eesti kihelkonnad
• Eesti kihelkondade kaart EKI lehekülgedel
• Püha kihelkond. Ajalugu ja tegemised
• Urmas Kiil, Ilmus raamat Püha kihelkonna ajaloost, Saarte Hääl, 12. mai 2012
• R. Kenkmann. Ajalooline traditsioon Püha ja Valjala kihelkonnast 1923. aastal Eesti Kirjandusmuuseum. Folkloristika osakonna e-raamat. 2018.