Kangruselja mõis

Kangrusselja mõis (saksa keeles Kangern) on rüütlimõis Saare maakonnas Saaremaa vallas Kangrusselja külas.

Mõisa ajalugu

Kangruselja mõis oli 15. sajandi keskel Hans Blise valduses. 1479. aastal läänistas piiskop Peetrus mõisa koos muude maade ja ühe veskikohaga Jürgen Wedbergile. 1551. aastal kinnistas piiskop Johannes Münchhausen selle läänistuse Johannes Wedbergile, kes mõned aastad hiljem kaugemal asuvate maade vahetusega omandas veel kolm talu Kangusselja külast. 1560. aastal kinnistas hertsog Magnus kõik need maad talle, lisades veel maid Sõrvest. 1678. aastal omandas mõisa Andreas Redken, kelle Karl XI samal aastal aadlistas von Redkenhofi nime all. 1710. aastal suri mõisa omanik Heinrich von Redkenhof katku, millega kustus perekonna meesliin ja lõppes see värske aadlisuguvõsa^[1]. 1762. aastani oli mõisaomanik Reinhold Gustav von Nolcken. 1762. aastast kuulus mõis Christopher Reinhold von Nolckenile, hiljem Johann Christoph von Nolckenile. 26.06.1806 Johann von Nolcken pantis Kangruselja mõisa kümneks aastaks Reinhold von Ekesparrele. 03.05.1818 Kangruselja mõis kinnistati Reinhold von Ekesparre pärijate nimele ostuõiguse alusel. Oskar Arkadius Otto von Ekesparre (sündis 2. august 1839 Kangruselja mõisas, Püha kihelkonnas ja suri 27. detsember 1925 Kuressaares) oli eelviimane Saaremaa maamarssal aastail 1876–1906 ja Saaremaa Üldkasuliku Ühingu president 1920. aastat kuni surmani.

Mõisas on tegutsenud šveitslase Emil Springi eestvedamisel juustuvabrik. Tema juustu kvaliteedist annab tunnistust IV Baltimaade põllumajandusnäitusel 1899. aastal Riias autasuks saadud pronksmedal^[2].

Eesti Vabariigi ajal, 1923. aastal nimetati Kuressaare metskond ümber Kangruselja metskonnaks ning mõisahoone sai metskonnahooneks^[3]. Metskond likvideeriti ning liideti teiste metskondadega 1997. aastal.

Arhitektuur

Peahoone

Ühekorruseline keskmise suurusega puithoone, esiküljel mansardkorrusega. Väljaehitus ja klaasitud rõdu peaukse ees. Eterniitkattega viilkatus, suured kahe poolega 6 ruuduga aknad.

Peahoone oli kasutusel Kangrusselja metskonna administratiivhoonena ja elamuna. 1929. aastal mõisa peahoone lammutati ja ehitati ümber metsaülema elumajaks.^[4] Praegu on maja eravalduses.

Tall

Ainus säilinud majandushoone. Paekivist müürid, kõrge eterniitkattega viilkatus. Algselt olnud karjakastelli tüüpi hoone, millest säilinud üks tiib, ei ole dateeritav.

Park

Võrdlemisi suur ja tiheda puistuga vabakujulise planeeringuga park. Peahoone esise ringteesisene väljak on samuti haljastatud. Kodumaiste puude (saar, vaher, tamm) kõrval kasutatud ka lehist. Algsest planeeringust on säilinud vähe.

Viited

↑ "Kangruselja rüütlimõis Püha kihelkonnas", MTÜ Taga-Sõrve XXI
↑ "Juustutootmine Saaremaal", Saaremaa Muuseumi "Kaheaastaraamat 1997-1998"
↑ "Saaremaa metsanduse tähtsündmuste kronoloogia", Saaremaa Infoportaal
↑ "Kuulutus". Meie Maa, nr. 46. Kuressaare. 1929. Mai kuu 7-mal päeval 1929 a. kell 12 kaubeldakse Kangruselja metskonna ametnikkude uue elumaja ehitamine vähempakkumise teel välja Kuresaares, Kuresaare metsaülema kantseleis, Komandandi tän. 9.

Välislingid

Kangruselja mõis, Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Kingissepa rajoon. Köide I nr 1-70, 1975

[1] "Kangruselja rüütlimõis Püha kihelkonnas", MTÜ Taga-Sõrve XXI

[2] "Juustutootmine Saaremaal", Saaremaa Muuseumi "Kaheaastaraamat 1997-1998"

[3] "Saaremaa metsanduse tähtsündmuste kronoloogia", Saaremaa Infoportaal

[4] "Kuulutus". Meie Maa, nr. 46. Kuressaare. 1929. Mai kuu 7-mal päeval 1929 a. kell 12 kaubeldakse Kangruselja metskonna ametnikkude uue elumaja ehitamine vähempakkumise teel välja Kuresaares, Kuresaare metsaülema kantseleis, Komandandi tän. 9.

[1]

[2]

[3]

[4]