Ava peamenüü

Kangruselja mõis (saksa keeles Kangern) on rüütlimõis Saare maakonnas Saaremaa vallas Kangrusselja külas.

Sisukord

Mõisa ajaluguRedigeeri

Mõisas on tegutsenud šveitslase Emil Springi eestvedamisel juustuvabrik. Tema juustu kvaliteedist annab tunnistust IV Baltimaade põllumajandusnäitusel 1899. aastal Riias autasuks saadud pronksmedal[2]. Mõisa naabertalu nimeks on Kasula, on üsnagi selge, et juustutehas asus kuskil selle talu ning mõisa vahel.

Eesti Vabariigi ajal, 1923. aastal nimetati Kuressaare metskond ümber Kangruselja metskonnaks ning mõisahoone sai metskonnahooneks[3]. Metskond likvideeriti ning liideti teiste metskondadega 1997. aastal.

ArhitektuurRedigeeri

PeahooneRedigeeri

Ühekorruseline keskmise suurusega puithoone, esiküljel mansardkorrusega. Väljaehitus ja klaasitud rõdu peaukse ees. Eterniitkattega viilkatus, suured kahe poolega 6 ruuduga aknad. Hoonet on tunduvalt muudetud, mistõttu tänapäevase ilme järgi ei saa seda täpselt dateerida, võib hinnata 19. sajandi II poole keskelt või lõpust pärinevaks hooneks.

Peahoone oli kasutusel Kangrusselja metskonna administratiivhoonena ja elamuna. Praegu on mõis eravalduses.

TallRedigeeri

Ainus säilinud majandushoone. Paekivist müürid, kõrge eterniitkattega viilkatus. Algne kuju moonutatud, ei ole dateeritav.

ParkRedigeeri

Võrdlemisi suur ja tiheda puistuga vabakujulise planeeringuga park. Peahoone esise ringteesisene väljak on samuti haljastatud. Kodumaiste puude (saar, vaher, tamm) kõrval kasutatud ka lehist. Algsest planeeringust on säilinud vähe.

ViitedRedigeeri

  1. "Kangruselja rüütlimõis Püha kihelkonnas", MTÜ Taga-Sõrve XXI
  2. "Juustutootmine Saaremaal", Saaremaa Muuseumi "Kaheaastaraamat 1997-1998"
  3. "Saaremaa metsanduse tähtsündmuste kronoloogia", Saaremaa Infoportaal

VälislingidRedigeeri

  • Kangruselja mõis, Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Kingissepa rajoon. Köide I nr 1-70, 1975