Peter Wetberg

Peter Wetberg (ka Petrus Wettberg, Wettberch, Wetberch) (suri enne 14. novembrit 1491) oli Saare-Lääne piiskop 1471–1491.

Päritolu ja varajane tegevusRedigeeri

Peter Wetberg põlvnes Liivimaa vasallisuguvõsast. Tal olid vend Erik ja õde, tema õetütar oli Conradt Ixkulli abikaasa.[1]

Wetberg immatrikuleeriti 16. juulil 1439 Rostocki ülikoolis.[2] Isand Peter Wetbergiks nimetatu (Dns. Petrus Wetberch) oli Rostockis ka 1453. aasta sügissemestril, tõenäoliselt oli tegemist sama isikuga.[3] 1456. ja 1457. aastal oli ta Roomas kui Saare-Lääne piiskopkonna skolastik ja kanoonik. 1457. aastal oli ta prokuraator ja aastal 1470 Tallinna kanoonik.

Saare-Lääne piiskop[4][5]Redigeeri

Paavst Paulus II määras Wetbergi 17. juunil 1471 Saare-Lääne piiskopiks. Ta ordineeriti piiskopiks Bari peapiiskopi Šimun Vosići poolt 7. juulil 1471. [6]

Suhted Riia peapiiskopigaRedigeeri

Riia peapiiskop Silvester Stodewescher teatas 6. mail 1473 Wetbergile teatud lepingute osas.

Suhted Saksa ordugaRedigeeri

Wetberg kirjutas 19. septembril 1474 Saksa ordu kõrgmeistrile Herbert von Dellwigi kinnitamise kohta Maasilinna foogtiks. Liivi ordu maameister Bernhard von der Borch volitas Saare-Lääne piiskoppi 19. veebruaril 1476 oma volinikuks tülis Tallinna piiskopitooli pärast. Saksa-Rooma keiser Friedrich III soovis 22. aprillil 1481, et piiskop toetaks Liivi ordu maameistrit Riia peapiiskopkonna regaalide saamisel. Riia raad soovis 15. veebruaril 1482 piiskopilt toetust Liivi orduga seotud tüli lõpetamiseks.

Suhted Tallinna raegaRedigeeri

Wetberg teavitas 3. veebruaril 1475 Tallinna raadi Tallinna raehärra Hinrik Hunninghuseni kaebuste osas.

Ta teatas 7. veebruaril 1475 Tallinna raele Jacob Kypvicki taodeldava haakriku asjus.

Ta teavitas 4. septembril 1477 Tallinna raadi Tallinnast varastatud hobuse asjus, kes viibis Saare-Lääne piiskopkonnas.

Piiskop teatas Tallinna raele 16. jaanuaril 1480, et Kuressaare elaniku Hinrick Wulffi lesk Agatha oli talle tõendanud, et oli Tallinna surnud kodaniku Korneliuse pärija ja palus Agatha jaoks pärand valmis seada. Ta palus raadi 13. novembril 1480 arvestada Nicolaus Dangkwardi muret seoses tema vikariaadi ja lääni äravõtmisega. Ta teatas raele 22. veebruaril 1481 seoses Hiiumaa landknechti Hans Kaneri protestiga kaupmees Jurgen Loeffi süüdistuse vastu 3 palli hollandi linase riide omastamises.

Piiskop teatas raele 12. aprillil 1481 oma soovist lasta ülekanda päevapalk kiviraidur Hansule. Raad teavitas 13. detsembril 1481 piiskoppi seoses Jacob Tolke turbega hiljuti surnud Diderik Hovede võlanõude asjus ja palus 1481 või 1482 piiskopil tasuda kaupmeheselli Merten Becki võlga ning piiskopi õetütre võlajäägi. Raad soovis 1482, et piiskop muretseks päästeraha kaupmehesell Hans Mannertile, kelle kaup jäi Oleff Mysner ja Hinrick Beselori laevale ning kirjutas seoses piiskopi alama Mychel Parasmetza võlgadega. Piiskop soovis raelt 14. aprillil 1482 Saare-Lääne toomhärra Andreas Bekewerter äriasjade osas soosivust.

Viiburi hauptmann Laurens Axelsson Tott tegi 8. mail 1482 Tallinna raele etteheiteid rae ja Saare-Lääne piiskopkonna vahelise kaubavahetuse osas, millele piiskop 5. juunil 1482 vastas. Raad palus 1482 suvel palus läbirääkimistähtaega vastavate etteheidete osas.

Piiskop kirjutas raele 24. juunil 1482, et Saaremaa stifti mehed Hinrick Bare ja Herbort Roloves tunnistasid, et Jonss Ekendorpi lesk Margareta, tema vennad, Keila kirikhärra Johan Steenwedder ja Tallinna kodanik Jacob Steenwedder volitasid neid, et osta elamut Tallinnas Pikal tänaval Oleviste kiriku lähedal.

Piiskop kirjutas raele 26. juunil 1482 erinevate teemade osas: Saaremaa maapäeva kokkukutsumisest seoses Laurens Fridachi tüliga Hinrik Bixhoveden van Pernigeliga, surnud Ludolph Nageli võlanõudjaga, Hinrik Hunningkhuseni vaenusega Saaremaa stifti vastu ja Tallinna kodaniku Laurens Beckeri arestitud nisulastiga.

Piiskop kirjutas raele 12. novembril 1482, et Tallinna kodanik Hinrik Fridach aitaks ebaõiglaselt Travemündes varguses süüdistatavat piiskopi teenrit Jurgen van Ekenit. Raad palus 1482 piiskoppi pikendada Tallinna kodaniku Kersten Krochi võla tagasimaksmist Saare-Lääne toomhärrale Johan Dusebrochile. Wetberg teavitas 3. veebruaril 1483 raadi surnud Saare-Lääne toomhärra Godert Rode varade asjus. Ta kirjutas 17. veebruaril 1483 raele, et kuna mittekeegi Tallinnast ei esitanud omandinõuet Hiiumaalt päästetud tünnitäie tahke rasva osas, kasutab ta haakrikku Jumala auks (Juwen ersamheiden wy vruntliken doen to erkennen, wo in den schepen, am lasten up unssem lande Dageden vorbleven, en faath myt talge van unssen buren darsulvet geborgen wart).

Piiskop soovitas 9. aprillil 1483 Tallinna raele sekretär Christianus van Overduncki. Ta kirjutas 27. aprillil 1483 hiljuti surnud Saare-Lääne toomhärra Gerd Gyme pärandatud kalevi asjus, mistõttu toomhärra lesk peab saama 100 marka. Ta kirjutas raele 10. augustil 1483 seoses Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahelise tüliga. Raad soovis 1483 sügisel piiskopilt meespäeva edasilükkamist ja arvamust Jacob Eckmanni õigustüli osas.

Suhted GdańskigaRedigeeri

Piiskop kirjutas Gdański raele 29. septembril 1482 Gerd van Zutteni lese Barbare ja Rolov van Gochcheni abikaasa Ame asjus. Piiskop nõudis raelt 19. märtsil 1483 poole lasti nisu väljastamist, mille ta koos Danzigi kodaniku Lutke Wispendorpiga oli Wispendorpi abikaasale saatnud. Piiskop kirjutas 8. juunil 1483 raele Haapsalu kodaniku Rolov van Gachcheni abikaasa Barbara asjus.

Ludolph Nageli testamentRedigeeri

Paavst Sixtus IV soovis 16. jaanuaril 1481 Wetbergil kinnitada Saare-Lääne toomhärra Ludolph Nageli testament. Tallinna raad ja piiskop Borch teatasid 24. mail 1483 piiskopi tüli asjus seoses asedekaan Nageli testamendi täitmisega, millele piiskop vastas 9. juunil 1483.

Borgeri ja Berchimi protsessRedigeeri

Piiskop Wetberg oli alates 1479 volitatud kohtunikuks ja keiserlikuks komissariks Iwan Borgeri ja Margareta Berchimi protsessis Tallinna rae vastu. Paul Molitoris palus 1481 algul piiskopit, et kohtunik ja Saare-Lääne kanoonik Borchard Trupenicht jätkaks Berchimi, Borgeri ja Herbord van der Lindeni protsessiga. Ta teatas koos Padise abtiga 6. veebruaril 1480 keiser Friedrich III-le seoses Tallinna linna ja Henning Rumori apellatsiooniprotsessiga Berchimi ja Borgeri vastu. Tallinn appelleeris 9. veebruaril 1480 piiskopile seoses Borgeri protsessiga.

Hinrik Bixhovedeni protsessRedigeeri

Ta sätestas 20. augustil 1477 Tallinna kodaniku Hans Peveneri kaebuse asjus vandega kinnitatud Hinrik Bixhovedeni tunnistuse. Ta sätestas 22. augustil 1477 Hinrik Bixhovedeni tunnistuse, keda süüdistas üks Beata-nimeline naine.

Ta sätestas 4. mail 1478 Saare-Lääne piiskopi Jodokus Hoensteini otsuse, mis lahendas Hinrik Bixhovedeni ja Cornelies Grelle vahelise tüli.

Ta teavitas Tallinna raadi 11. septembril 1479 Hinrik Bixhovedeni protsessi asjus, et Bixhoveden on kinni peetud. Tallinna raad teatas 1482 jaanuaris piiskopile, et piiskop saadaks saadikud seoses Tallinna kodaniku Laurens Fridachi taotlusega Hinrik van Bixhoveden van Perningeli vastu. Raad palus mais 1482 piiskopilt abi Fridachi nõudes Bixhovedeni vastu maapäeval, Ludolph Nageli võlgade asjus ja kodanik Laurens Beckeri osas, kes Mychel Parasmetza käest ostis nisu. Raad kirjutas 1482 suvel piiskopile piiskopi teenri Andres Jecke asjus ja Fridachi tüli asjus Saaremaa stiftifoogt Bixhovedeniga. Piiskop soovis raelt 26. juulil 1483, et ta võiks pidada Haapsalus 15. septembril meespäeva. Ta tegi raele 8. augustil 1483 ettepaneku käsitleda Fridachi tüli järgmisel meespäeval, kuna tema toodud ürikut ei tunnustatud.

Suhted LübeckigaRedigeeri

Lübecki raad soovis 17. novembril 1478 Saare-Lääne piiskopilt Lübecki kodaniku Hans Maenvoerti kauba tagastamist. Raad saatis 13. augustil 1481 piiskopile kirja ja palus 2. oktoobril 1483 piiskoppi haige kodaniku Dytmar Paeli asjus, kes oli Gerdt Ghyme pärija.

Muud otsusedRedigeeri

Wetberg määras 3. mail 1473 toompraosti kohast loobunud Burkhard Trupenichti kanoonikuks.

Ta läänistas 1478 Hinrich Buxhovedenile Kirimäe mõisa. [7]

Paavst Sixtus IV tegi 19. jaanuaril 1479 Tallinna piiskopile Simon von der Borchile ülesandeks uurida ühe kingilt määratud intressi õiguspärasust, mille Riia raad Saare-Lääne piiskopile tegi.

Ta protsessis Riiaga, kohtuprotsessi eksekuutoriks oli Tallinna piiskop Simon von der Borch.

Notar Michael Tamrese tunnistas 28. jaanuaril 1481, et ta Saare-Lääne piiskopi Riia sündiku Johannes Molre de Sehusen äraütlemise alusel kinnitas notariaaditeate 27. juunil 1480 Vana-Pärnu Toomase kiriku und Uus-Pärnu Nikolai kiriku ustele.

Paavst teatas Wetbergile 24. augustil 1481 seoses Riia toompraosti Georg Hollanti surmaga, et tema ametijärglaseks tuleks määrata Verdeni piiskopkonna vaimulik Heinrich Hilghenvelt.

Viibimine LiivimaalRedigeeri

Piiskop Wetberg osales 21. jaanuaril 1472 Volmari maapäeval, oli 3. mail 1473 Haapsalus, 19. septembril 1474 Lihulas, veebruaris 1475 Haapsalus, 20. augustil 1477 Kuressaares, 4. septembril 1477 Koluveres ja 11. septembril 1479 Haapsalus. Ta viibis 16. jaanuaril 1480 Kuressaares, 6. veebruaril 1480 Vormsil, 13. novembrist 1480 5. juunini 1482 Haapsalus, 24. juunil 1482 Kuressaares, 29. septembril 1482 Haapsalus, 12. novembril 1482 Kaarmal, 3. veebruaril 1483 Koluveres, 17. veebruaril 1483 Kuressaares ja alates 19. märtsist 1483 Haapsalus.

ViitedRedigeeri

  1. Christian Gahlbeck, Klaus Neitmann, Madlena Mahling: "Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch 1480–1483." 14. kd
  2. Andmed Rostocki ülikooli matrikliportaalis.
  3. Andmed Rostocki ülikooli matrikliportaalis.
  4. Klaus Neitmann, Matthias Thumser, Madlena Mahling: "Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch." 13. kd.
  5. Christian Gahlbeck, Klaus Neitmann, Madlena Mahling: "Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch 1480–1483." 14. kd
  6. Catholic-Hierarchy andmebaas.
  7. Petrus E. Oseen: "DelaGardiska archivet: eller Handlingar ur Grefl. DelaGardiska bibliotheket på Löberöd." 1832.

KirjandusRedigeeri

  • Arbusow, Leonid. Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert.
Eelnev:
Jodokus Hoenstein
Saare-Lääne piiskop
14711491
Järgnev:
Johannes III Orgas