Kaarma kihelkond

Kaarma kihelkond (lühend Kaa; saksa keeles Kirchspiel Karmel, Kirchspiel Karmel in Oesel) oli kihelkond Saaremaal Liivimaal.

Kuressaare maakond ehk Saaremaa provints Mellini atlases (1798)
Kaarma kirik

Piirkonna ajalugu muuda

Muinasajal hõlmas Kaarma muinaskihelkond ka hilisemate Kärla, Mustjala ja Püha kihelkonna osi.

14. sajandil ehitati Kuressaare piiskopilinnus, selle juurde tekkis samanimeline asula, mis aastal 1563 sai linnaõigused.

Kaarma Peeter-Pauli kiriku ehitamist Kirikukülas alustati juba 13. sajandil, nüüdse ilme sai arvatavasti alles 15. sajandil.

Kaarma kihelkonna mõisad muuda

Kaarma kihelkonna vallad muuda

1891. aastal liideti Kaarma, Meedla, Piila, Elme Loona vald ja Haamse mõisa- ning Kaarma kirikuvalla külad uueks Loona vallaks. Teised külad jäid Kaarma-Suure valla koosseisu.[2].

Kihelkonna alad tänapäeval muuda

Kaarma kihelkond asub nüüdse Saare maakonna Kaarma valla alal.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
  2. Juhan Vahe. "Laadjala küla kroonika". Laadjala Arenduse Selts, 2001.

Kirjandus muuda

  • Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch.
  • Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner.
  • Elv. Kerem. Ajalooline traditsioon Kaarma kihelkonnast 1923. aastal Eesti Kirjandusmuuseum. Folkloristika osakonna e-raamat. 2018.

Välislingid muuda