Ava peamenüü

Mustjala kihelkond

Piirkonna ajaluguRedigeeri

Muinasajal moodustas Kihelkonna muinaskihelkonna põhjaosa. Aastast 1254 Liivimaa ordu valduses. Aastast 1564 Taani valduses. Kihelkond moodustati aastal 1646, Kihelkonna kihelkonna kirdepoolsetest aladest.

Mustjala luteri usu Anna kabel ehitati aastal 1605, Mustjala Magdaleena (Anna) kirik ehitati aastal 1863. Õigeusu Prohvet Eeliase kirik ehitati aastal 1875.

Henrik Visnapuu kirjeldas 1913. aastal Mustjala kihelkonda:

Juba kuhugile Mustjala talusse sisse astudes paistab meile mustus wastu. Mustjala rahwas elab liig mustalt. Tuleb see ehk osalt sellest, et naisterahwad tööga liig koormatud, kuid wabandataw ei ole see siiski mitte. Põrandad on pesemata, neid ei pesta isegi suurteks pühadekski mitte, ehk küll enamal jaol majadel juba laudpõrandad all on. Sööginõud on koristamata; kahwel, lauanuga ja taldrik on tundmata asi. Alati pidi toidu juurde suure wastikuse tundmusega minema, sest et nõuud millega toitu anti, olid wahest liig silmatorkawalt mustad. Poola maamõõtja ja -hindaja ütles enesel palju parema ettekujutuse olewat Eestist, nüüd olewat ta inimesi näinud, kellel sammal selga kaswanud. Kui walus see meil ka kuulda oli, siiski oli see kurb tõsi.[1]

Mustjala kihelkonna mõisadRedigeeri

Kihelkonnas paiknes 5 mõisa - 1 kirikumõis, 1 rüütlimõisast peamõis koos 1 kõrvalmõisaga ning 2 riigimõisa.

Mustjala kihelkonna endised valladRedigeeri

Kihelkonna alad tänapäevalRedigeeri

Mustjala kihelkonna alad asuvad tänapäeval Saaremaa valla aladel.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri

KirjandusRedigeeri