Kihelkonna kihelkond

Kihelkonna kihelkond (lühend Khk; saksa keeles Kirchspiel Kielkond) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.

Piirkonna ajalugu

Kihelkonna kirikukihelkonda on esmamainitud 1228 aastal nimega (Kirchspiel Kiligunde). Kirikukihelkond moodustati Kihelkonna ehk Kihelkonna-Sõrve muinaskihelkonna maadele peale Saaremaa alistamist.

Aastal 1254 jagati kihelkond majanduslikult Mõõgavendade ordu (Suur-Kihelkonna keskusega Paju ordumõis Virita külas) ja Saare-Lääne piiskopi (Väike-Kihelkonna keskusega Lümanda piiskopimõis) vahel.

Kirikukihelkonna algusajal kuulusid lisaks sinna endise Torgu ja Salme valla maad ja osaliselt ka Mustjala valla maid.

Hilisemata jagunemiste käigus tekkisid Kihelkonna maadest eraldi kihelkondadena 13. sajandil Jämaja kihelkond, 14. sajandil Kärla kihelkond. Osa maid liideti uue Kärla kihelkonnaga ka Kaarma kihelkonnast. 1646. aastal Mustjala kihelkonna moodustamiselt liideti sellega Kihelkonna kirikukihelkonna põhjaosa.

Kihelkonna kirik ehitati arvatavasti 13. sajandi teisel poolel.

Kihelkonna kihelkonna mõisad

Loona mõis (2005)

Atla mõis (Attel) – riigimõis – eraldatud Karala mõisast 1750-ndail
Kotlandi mõis (Gotland) – riigimõis – eraldatud Lõmala mõisast 1716. ja 1731. aasta vahel
Hallika mõis (Hallikas) – rüütlimõis –
Pilguse mõis (Hoheneichen) – rüütlimõis – teateid 1568
Loona mõis (Kadvel) – rüütlimõis – teateid 1506
Karala mõis (Karral) – riigimõis – rajatud 17. sajandi keskel
Kihelkonna kirikumõis (Kielkond) – kirikumõis
Kõnnu mõis (Könno) – Pidula mõisa karjamõis
Kõruse mõis (Körrust) – rüütlimõis – eraldatud Tagamõisa mõisast 1715 ja 1731 vahel
Kuusnõmme mõis (Kusnöm) – rüütlimõis – rajatud 17. sajandi 1. poolel
Lahetaguse mõis (Lahhentagge) – rüütlimõis – teateid 1571
Lihasoo mõis (Lihassoo) – rüütlimõis
Lümanda mõis (Lümmada) – riigimõis – rajatud 16. sajandi keskel
Mälgu mõis (Melgun) – rüütlimõis – eraldatud Kotlandi mõisast 1738 ja 1744 vahel
Karu mõis (Karro) – Pidula mõisa karjamõis
Oju mõis (Ojo) – Paju mõisa kõrvalmõis
Paju mõis (Pajomois) – rüütlimõis – rajatud 16. sajandi keskel
Pidula mõis (Piddul) – rüütlimõis – rajatud 16. sajandil
Ranna mõis (Ranna) – Pidula mõisa karjamõis
Rootsiküla mõis (Rotziküll) – rüütlimõis
Selgase mõis (Selli) – rüütlimõis – teateid 1572
Tagamõisa mõis (Taggamois) – riigimõis – rajatud 16. sajandi 2. poolel

Kihelkonna kihelkonna vallad

Kihelkonna alad tänapäeval

Kihelkonna kihelkonna alad hõlmasid ligikaudu endise Kihelkonna ja Lümanda valla alad, kihelkonna lõunanurk ulatus Lahetaguse mõisa ümbruses ka endisesse Salme valda.

Kirjandus

Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 398–400.
Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 347–348.
Jaan Jensen. Ajalooline traditsioon Kihelkonna kihelkonnast 1928. aastal Eesti Kirjandusmuuseum. Folkloristika osakonna e-raamat. 2018.

Välislingid

Eesti kihelkondade kaart EKI lehekülgedel