Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib karikaturistist; Jaan Jensen on ka Johann Voldemar Jannseni ja ajaloolase Jaan Olveti sünninimi

Jaan Jensen (Jaan Julius Jensen, pseudonüüm Sen-Sen; 29. september 1904 Vana-Vändra vald, Rõusa, Pärnumaa27. juuli 1967 Tallinn) oli eesti karikaturist ja raamatugraafik.

Jaan Jensen
Sünniaeg 29. september 1904
Sünnikoht Rõusa, Pärnumaa
Surmaaeg 27. juuli 1967
Surmakoht Tallinn
Rahvus eestlane
Tegevusala karikaturist ja raamatugraafik
Kunsti õppinud EKKKÜ stuudio
Auhinnad Nõukogude Eesti preemia 1947, ajakirja Pikker karikatuurivõistluse esikoht 1957, teeneline kunstitegelane 1957, rahvakunstnik 1963

Ta õppis Pärnu gümnaasiumis 1918–1920 ja Tallinna Kaarli koguduse eragümnaasiumis 1920–1924. Joonistamist õppis 1923–1924 Tallinnas EKKKÜ stuudios August Janseni ja Peet Areni juures. Tegutses peamiselt kinodekoraatori, tarbegraafiku, illustreerija ja karikaturistina.

Reklaamikunstnik Tallinnas 1924–1932, oli ajalehe Uudisleht karikaturist ja illustraator 1929–1940[1]. Sel perioodil ilmus tema karikatuure veel ajalehtedes Meie Hääl (1931), Muusikaleht (1930), Olion (1935), Päevaleht (1939) Töölisteater (1936)[2] ja Soviet Estonia (1941).

II maailmasõja ajal viibis nõukogude tagalas Jaroslavlis. Pärast sõda töötas ajalehe Rahva Hääl toimetuses 1943–1946 ja ajakirja Pikker toimetuses 1945–1946. 1946–1950 oli ta Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi õppejõud.

Kunstifondi juhatuse esimees 1950–1962. Osales Eesti NSV kunstnike liidu asutamises, oli liige aastast 1943 ja esimees 1962–1967. Esimene Eesti karikaturist, kes 1963. aastal pälvis Eesti NSV rahvakunstniku tiitli[3].

Jaan Jensen on maetud Metsakalmistule.

LoomingRedigeeri

Jaan Jensen kujundas ka palju lasteraamatuid, kuid peamiselt joonistas siiski karikatuure. Tema peateemadeks oli välispoliitiline satiir ja nõukogude ühiskonnas esinevad väärnähtused. Pärast sõda häbimärgistas kuni Nürnbergi protsessini fašismi. Hiljem hakkas joonistama imperialismivastaseid karikatuure ja naeruvääristama Eesti omariiklust. Nendest karikatuuridest avaldati karikatuurikogumikud "Lehekülgi Eesti iseolemise ajaloost" ja "Uutmoodi riigipirukas - kaklus vanaviisi". Pärast nende kogumike ilmumist leidsid nõukogude kunstikriitikud, et Jaan Jensen kompositsioonis leidlik kunstnik, kes kasutab teravmeelselt atribuute ja evib sügavat satiirilist psühhologismi[4] ja on Nõukogude võimu jaoks usaldusväärne karikaturist.

IsiklikkuRedigeeri

Aastatel 1948–1957 veetis Jaan Jensen oma suved Tuhalas Möldri (Vesiveski) talus. Tuhalas tutvus ka oma tulevase abikaasa Erika-Lisette Jenseniga (sünd. Päärt). Tuhalas on ta maalinud kauneid loodusvaatelisi maale.

RaamatudRedigeeri

TunnustusRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri