Jämaja kihelkond

Jämaja kihelkond (lühend Jäm; ka Jamaja kihelkond; saksa keeles Kirchspiel Jamma) oli kihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.

Jämaja kirik

Kihelkonna järgi on nimetatud siluri Jamaja kihistu.[1]

Piirkonna ajalugu

muuda

Kuulus 13. sajandi alguses Kihelkonna-Sworve muinaskihelkonda, mille alale moodustati umbes 1228. aastal Kihelkonna kirikukihelkond. Eraldiseisev Jämaja kihelkond eraldati Kihelkonna kihelkonnast oletatavasti juba 13. sajandil. Preestri olemasolust on teateid aastast 1449.

Ala oli aastast 1233 Riia linna ja aastatel 12401573 Saare-Lääne piiskopi valduses.

Jämaja kirik ehitati arvatavasti 13. sajandil. Tollane puukirik aga hävis tules. Nüüdne, 1864. aastal rajatud kirik sai historitsistliku ilme.

Altarimaal oma süžeega "Päästa mind, Issand!" on leitav mereäärsetes kirikutes.

Vanast puukirikust on säilinud renessanss stiilis kantsel (17. sajandist) ja hiliskeskaegne raidreljeef "Maarja kuulutus" ning krutsifiksiga raidepitaaf.

Kihelkonna maadel oli ka Sääre kabel – ainus keskajal arvatavasti 14. sajandil ehitatud kabel Saaremaal, tänapäeval varemeis.

Jämaja kihelkonna mõisad

muuda

Jämaja kihelkonna mõisavallad

muuda

Jämaja kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad, vallad on moodustamise järjekorras. Sellesse valdade ajalooperioodi jääb perekonnanimede (perenimede) panemine.

  • Jämaja kirikuvald (Gemeinde Jamm) – muudeti 1866 mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 10 peret perenime
  • Torgu mõisavald (Gemeinde Torkenhof) – muudeti 1866 mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 195 peret perenime
  • Kaimri mõisavald (Gemeinde Kaimer) – muudeti 1866 mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas perenimesid ei pandud
  • Sääre mõisavald (Gemeinde Zerel) – muudeti 1866 mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 57 peret perenime
  • Kaunispä mõisavald (Gemeinde Kaunispäh) – muudeti 1866 mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 25 peret perenime
  • Kargi mõisavald (Gemeinde Karky) – muudeti 1866 mõisavallast Mõntu-Koltse vallaks – vallas said 11 peret perenime
  • Mõntu mõisavald (Gemeinde Mento) – valda kuulusid Olbrüki ja Stalbrüki mõis – muudeti 1866 mõisavallast Mõntu-Koltse vallaks – vallas said 16 peret perenime
  • Koltse mõisavald (Gemeinde Koltz) – muudeti 1866 mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas perenimesid ei pandud

Jämaja kihelkonna vallad

muuda

Jämaja kihelkonna vallad alates 1866:

Kihelkonna alad tänapäeval

muuda

Jämaja kihelkonna alad asuvad Sõrve poolsaare kesk- ja lõunaosas, nüüdse Saare maakonna Saaremaa valla alal.

Kirjandus

muuda
  • Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 401–403.
  • Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 349–350.
  • H. Sepp. Ajalooline traditsioon Ansekülast ja Jämaja kihelkonnast 1923. aastal. Eesti Kirjandusmuuseum. Folkloristika osakonna e-raamat. 2018.

Viited

muuda

Välislingid

muuda