Pidula mõis

Pidula mõis (saksa keeles Piddul) oli rüütlimõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal. Mõisa keskus asus Pidula külas.

Mõisakompleks tänapäeval

Ajalugu

Asendikaart

Kuulduste kohaselt paiknes Pidulas keskajal 1240. aastal rajatud pidalitõbiste varjupaik. Kohanimi võib tõesti tulla sõnast "pidal", mis laensõnana algselt tähendas nii pidalitõbe kui hospidali.

Pidula mõisa rajas 16. sajandi lõpus Joachim Stärke.

Perekonnasidemeid mööda läks mõis 17. sajandi alguses Stackelbergidele, kelle kätte jäi mõis kuni 1772. aastani. Mõisas on sündinud Eestimaa rüütelkonna peamees (1740–1741) ja vabahärra Adam Friedrich von Stackelberg.

1772. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis Tollide suguvõsale ning pärast Eesti iseseisvumist see natsionaliseeriti. Viimane võõrandamiseelne omanik oli vabahärra Bernhard von Toll.

Aastatel 1923–1970 töötas mõisa härrastemajas Pidula algkool. Kõrvalhooned jaotati talupoegade vahel, ent juba 1930. aastate lõpuks oli enamik neist lammutatud. Kooli juhatajatest tähtsaim oli Jakob Laul, kes oli tuntud kultuuritegelane ja muusikamees. Saksa okupatsiooni ajal ta vahistati ning hukati Kuressaare lossihoovis. Väidetavalt oli Jakob Laul avaldanud arvamust, et Saksamaa kaotab sõja ning pahatahtlik naaber oli tema peale võimudele kaevanud.

Pärast 1970. aastat oli mõis erinevate omanike käes ja osaliselt lagunes. 1997. aastal omandas mõisa Vesa Lappalainen, kelle ettevõtmisel mõisa restaureeriti. Praegu korraldatakse mõisas üritusi ja pakutakse majutust.

Pidula mõisa peahoone pargipoolne külg

Mõisakompleks

Pidula mõis on üks vanematest rüütlimõisatest Saaremaal. Härrastemaja ehitati arvatavasti 17. sajandi lõpu- või 18. sajandi algusaastatel. See on hilisbaroki stiilis ja valmistatud kohalikust Selgase dolomiidist. Hiljem on härrastemaja mitu korda laiendatud, viimati 1858. aastal, kui härrastemaja kõrvale ehitati ka kivist valitsejamaja. Ümberehituste käigus muudeti hoone ruumipaigutust ja selle stiili klassitsistlikumaks.

Pidula mõisa peahoone esikülg

Pidula mõisa härrastemaja huvitavamateks detailideks on peafassaadi räästakarniisid, tahutud dolomiitplokkidest nurgad, poolkelpkatus, portikus ja luukidega aknad. Härrastemaja sees on säilinud töökorras mantelkorsten, kaks saali ning ühes väiksemas toas haruldased baroksed laemaalingud ja talalagi.

Mõisaansambli juurde on läbi aegade kuulunud mitmeid kõrvalhooneid, millest on säilinud valitsejamaja, ait ja varemeis kelder, mõisasüdamest eemal asuvad veel tall ja vesiveski.

Pidula mõisaansambli juurde kuulub suur park, milles on näha nii regulaarseid barokkmotiive – ristuvaid alleesid – kui ka inglise pargi vabu teemasid. Pargi taimestik on mitmekülgne. Põlispuude hulka kuulub parginurgas kasvav 13-haruline pärn, von Tollide suguvõsa perepuu (die grosse Linde).

Pidula mõisa valitsejamaja ja hotell

Mõisa pargis paikneb Pidula muinaslinnus, mille ehitusaega arvatakse I aastatuhande esimesse poolde. Linnuse vall on laotud peaaegu ristküliku kujuline. Valli kõrgus on 0,5–1 meetrit ja laius 3 meetrit. Ühest otsast on vall veidi ümarduv. Läbimõõt kirde-edela suunas 95 m, ristipidi 60 m. Linnuse sees on kividest laotud 2 m kõrgune ja 17 m läbimõõduga ringvall, mis võib olla kujundatud Pidula mõisniku Tolli poolt arvestades tema muinsuse huvi.

Mõisast kolm kilomeetrit edelas Pidula oja ääres paikneb 1809. aastal ehitatud mõisa vesiveski. Kahekorruselise arhailise hoone esimene korrus on kivist, teine korrus aga puidust. Vesiveski paisul asub Pidula kalakasvatus, mis pakub peale kalapüügi võimaluse ka majutust.

Mõisa härrastemaja ees asub Jakob Laulu mälestuskivi, mis avati 1987. aastal, millel on tekst "Siin, Pidula algkoolis töötas aastatel 1924-1940 koolijuhatajana aktiivne ühiskonnategelane Jakob Jüri p. Laul".

Valitsejamaja renoveeriti 2012. aastal täielikult ning müüd asub seal kuue majutustoaga hotell.

• 
  Mõisa vesiveski

Välislingid

• Elvi Vahter. Pidula mõisa tuleb nelja tärni hotell Meie Maa, 3. aprill 2007
• Aare Laine. Pidula mõisa hoov peitis ligi sada aastat verist saladust. Saarte Hääl, 26. mai 2010