Ava peamenüü
Tolli suguvõsa aadli- ja parunivapp
Tolli suguvõsa krahvivapp

Toll (vene фон Толль) on aadlisugukond, mille liikmed loevad end pärinevaks Madalmaadest ning põlvnevaks Wittenbergi ülikoolis õppinud ning koos hertsog Magnusega Saaremaale saabunud kirjutajast Lucas Tollist. Sugukonna liikmeid on immatrikuleeritud nii Rootsi, Soome, Saaremaa, Eestimaa kui ka Liivimaa rüütelkondadesse.

AjaluguRedigeeri

Rüütelkond Klass Nr Immatrikuleerimise aeg Isik Märkused
Saaremaa Rüütelkond nr 96  1741  esmane immatrikuleerimine matrikli sisseseadmisel
Eestimaa Rüütelkond I klass nr 64  12. juuni 1746  esmane immatrikuleerimine matrikli sisseseadmisel
Liivimaa Rüütelkond klass A nr 30  1747  esmane immatrikuleerimine matrikli sisseseadmisel
Eestimaa Rüütelkond I klass nr 65  1829  krahv Karl Wilhelm von Toll immatrikuleerimine seoses tiitli saamisega

1723. aastal sai Saaremaalt Karja kihelkonna Aru liinist põlvnev Östgöta ohvitser Karl Friedrich von Toll (rootsipäraselt Karl Fredrik Toll, 1681–1741), kes oli Riias staabimajoriks olnud, Aru (Arromois) ja Eggebyholmi mõisnik Klaus Friedrich von Tolli (1647–1719) poeg,[1] naturalisatsiooni korras Rootsi aadliks nr 1777[2].

1772. aastal naturaliseeriti Rootsis üks suguvõsaharu ja kanti 1776. aastal Rootsi rüütelkonda aadlisuguvõsana nr 2078[3].

1799. aastal sai Rootsi ohvitser ja poliitik Johan Christopher Toll (1743–1815) Rootsi vabahärraks nr 314[4][5] ja 1814. aastal annetati talle ka Rootsi krahvitiitel nr 127[6].

1814. aastal annetati Saaremaalt Vestli-Kargi liinist põlvnevale kindralleitnant Karl Wilhelm von Tollile (1777–1842) Austria vabahärratiitel ja 1829. aastal andis Vene keiser Nikolai I talle ka krahvitiitli.

Soome Rüütelkonnas olid aadlisuguvõsa harud aastast 1818 nr 113 ja nr 150.

TiitlidRedigeeri

Jrk. nr Tiitel Tiitli saaja Tiitli annetaja Annetamise aeg Matrikkel Vapp Märkused
1. vabahärra Johan Christopher Toll T.K.K.  16. november 1799  Rootsi Kuningriigi Rüütelkond (nr 314)
2. krahv vabahärra Johan Christopher Toll T.K.K.  31. august 1814  Rootsi Kuningriigi Rüütelkond (nr 127) Introdutseeritud 2. juuli 1815; vt ka kanne nr 1
3. vabahärra Karl Wilhelm von Toll T.K.K. 12/24. detsember 1814 
4. krahv vabahärra Karl Wilhelm von Toll T.K.K. Nikolai II  9. juuni 1829  Eestimaa Rüütelkond (I klass nr 65) vapp nr 2 Vt ka kanne nr 3
5. parun T.K.K. 5. september 1855 /

20. detsember 1865

Eestimaa Rüütelkond (I klass nr 64) vapp nr 1

Väljapaistvamad esindajadRedigeeri

MõisadRedigeeri

Perekonnale kuulusid Eestimaa alal erinevatel aegadel järgmised mõisad: Albu, Pürksi, Edise, Habaja, Ojasoo, Hõreda, Karinõmme, Kiideva, Määri, Niinja, Tolli, Rosentali, Roela, Tuula, Undla, Valingu, Vatla, Aruküla, Kukruse, Peeri, Ääsmäe ja Vodja.

Liivimaa alal Leebiku, Linnamäe, Heisri, Tilsi, Visusti, Iļķene (Hilchensfähr), Dzelzava (Selsau) ja Tūja mõisad (Taubenhof).

Saaremaal Meedla, Vestli, Aru, Tiirimetsa, Kargi, Pähkla, Pidula, Kahtla, Nenu, Kuusnõmme, Piila mõisad.

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Toll, Robert von (1802–1876). Genealogisch-historische Nachrichten, der Familie von Toll. Reval, 1834. [2], 239, [1] lk.: ill., 1 l. front. (krahv Karl Wilhelm von Tolli portree). Käsikiri.
  • Carl Arvid Klingspor: Baltisches Wappenbuch, Stockholm 1882 vapid info

VälislingidRedigeeri