Dzelzava mõis

Mõisa peahoone 2013. aastal
Dzelzava mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1904)

Dzelzava mõis (saksa keeles Selsau, läti keeles Dzelzavas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas. Tänapäeval asub Lätis Madona piirkonnas Dzelzava vallas Dzelzavas.

AjaluguRedigeeri

Dzelzava mõisa mainitakse esimest korda aastal 1594. Toona oli mõisa omanikuks Jacob Wainecken ja mõisa kutsuti Waineckemoise. Aastast 1600 oli mõis Taubede valduses. Rootsi ajal kuulus mõis kuningale ja kandis nime Kronenhof. Aastal 1679 said mõisa omanikuks Klodtid. Pärast Põhjasõda läks mõis Igelströmide valdusse, seejärel aga Transehedele. Selle suguvõsa valdusse jäi mõis kuni võõrandamiseni aastal 1920.

Võõrandamise ajal kuulus Dzelzava mõisa juurde kolm karjamõisa. Maad kuulus mõisale 1428 hektarit.

MõisaansambelRedigeeri

 
Dzelzava mõisa peahoone tagakülg 2015. aastal

Barokkstiilis mõisakompleksi rajasid Transehed aastal 1768. Peahoone sai aastal 1905 kannatada, nii taastati see aastal 1808 Wilhelm Bockslaffi projekti järgi. Pärast võõrandamist kuulus hoone alguse Läti vabariigi sõjaväele, ühtlasi asu seal apteek. Aastast 1926 läks hoone valla valdusse, seal asus vallamaja. Peale Teist maailmasõda asub hoones kohalik koolimaja.

Algsele mõisakompleksile on aja jooksul lisandunud mitu hoonet, vanemad hooned on peahoonega sümmeetriliselt paiknevad teenijate majad. Hiljem on lisandunud tall, sepikoda, aedniku maja, mõisavalitseja maja. Aastal 1868 püstitati mõisakompleksi juurde ka kohalik koolimaja.

Mõisakompleksi juurde kuulub ka park. Peahoone juures asub regulaarse planeeringuga aed. Pargis asub kohalik laululava, samuti püstitati sinna aastal 1939 mälestussammas Esimese maailmasõja ja bermondtiaadi ajal langenud Dzelzava elanikele.

VariaRedigeeri

Mõisast on pärit Astaf von Transehe-Roseneck.

PildidRedigeeri

VälislingidRedigeeri