Karl Wilhelm von Toll
Krahv Karl Wilhelm von Toll (Карл Вильгельм Федоривич Толль, Карл Федорович Тол; 19. aprill (vkj 8. aprill) 1777 Keskvere mõis – 5. mai (vkj 23. aprill) 1842 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral) ja riigimees.
Elulugu
muudaKarl Wilhelm von Tolli vanemad olid Saaremaa Kaarma kihelkonna Vestli mõisast pärit Vana-Nõmpa mõisnik, leitnant Konrad Friedrich von Toll (1749–1821) ja Justine Wilhelmine von Ruckteschell (sündis 1752).[1] Tema ema oli Vaimõisa ja Keskvere mõisniku Gustav Wilhelm von Ruckteschelli (1723–1808) tütar.[2]
Karl Wilhelm von Toll astus 1796 Vene sõjaväkke. 1799 tegi ta kaasa Aleksandr Suvorovi sõjaretke Itaaliasse. 1805 määrati ta kindralstaapi ja ta osales majorina 1805. aastal Austerlitzi lahingus. Seejärel sõdis Toll türklaste vastu Vene-Türgi sõjas(1806–1812).
1812. aastal oli ta Mihhail Kutuzovi kortermeister ja 1813 Michael Andreas Barclay de Tolly kortermeister 1812. aasta Vene-Prantsuse sõjas. Pärast Leipzigi lahingut sai von Toll kindralleitnandiks, 1823 keisri kindraladjutandiks ning 1. armee kindralstaabi ülemaks.
1814 aasta 12. detsembril (vkj.) andis Austria keiser von Tollile vabahärra tiitli.
1825. aastal võttis Peterburis Senati väljakul osa dekabristide ülestõusu mahasurumisest.
1825 ülendati ta jalaväekindraliks.
1829. aastal võttis ta kindralstaabi ülemana osa 1828–1829 Vene-Türgi sõjast. 9. juunil Kulevca piiramise ajal andis Venemaa keiser Nikolai I talle krahvitiitli.
Novembriülestõusu mahasurumise ajal Poolas 1831 oli ta kindralfeldmarssal Hans Karl von Diebitschi staabiülem. Diebitschi surma järel võttis armee juhtimise enda kätte kindralfeldmarssal Ivan Fjodorovitš Paskevitš ja 8. septembril 1831 vallutati Varssavi. See oli viimane sõjaretk, mille Toll kaasa tegi.
Pärast Poola sõjakäiku sai ta Venemaa keisririigi riiginõuniku ametikoha ja suundus poliitikasse. 1833 määrati ta Venemaa teedeministriks.
Karl Wilhelm von Toll suri 1842. aastal 65-aastaselt ja maeti perekonna hauakabelisse Aruküla mõisas Järvamaal.
Autasud
muudaVenemaa ordenid
muuda- Püha Georgi ordeni 4. klass (29. november 1812)
- Püha Anna ordeni 1. klass (12. veebruar 1813)
- Püha Vladimiri ordeni 2. klass (1813)
- Püha Aleksander Nevski orden (3. september 1824)
- Püha Aleksander Nevski orden briljantidega (28. jaanuar 1826)
- Püha Vladimiri ordeni 1. klass (4. august 1829)
- Püha Georgi ordeni 2. klass (29. september 1829)
- Andreas Esmakutsutu orden (11. september 1831)
- Valge Kotka orden (1831)
- Andreas Esmakutsutu orden briljantidega (7. aprill 1835)
- Püha Anna orden briljantidega
Välismaa ordenid
muuda- Preisimaa Punase Kotka ordeni 1. klass (1813)
- Austria Leopoldi ordeni komandöririst (1813)
- Austria Maria Theresia sõjaordeni 4. klass (1813)
- Württembergi sõjateenete orden (1814)
Muud autasud
muuda- Kuldmõõk "Vapruse eest" briljantidega
- Märk "30 aastase eeskujuliku teenistuse eest" (1829)
- Märk "35 aastase eeskujuliku teenistuse eest" (1832)
- Austria keiser Franz I autasustas Karl Wilhelm von Tolli ja tema järglasi 12. detsembril 1814 Austria keisririigi parunitiitliga.
- Venemaa keiser Nikolai I autasustas 9. juulil 1829 Venemaa keisririigi 2. armee staabiülemat, kindraladjutanti vabahärra Karl Wilhelm von Tolli ja tema järglasi Venemaa keisririigi krahvitiitliga.
Perekond
muudaKarl Wilhelm von Toll abiellus 1814. aastal Karoline Olga von Strandmanniga (1796–1861), kes oli Lihula mõisniku jalaväekindral Gustav von Strandmanni tütar.[3] Õukonnadaamist abikaasale anti Püha Katariina orden. Abielust sündisid:
- Alexander von Toll (sünd. 1816), Peterburi tsiviilkuberneri Sergei von Tolli (1848–1918) isa.
- Konstantin von Toll (1817–1884), Venemaa riigiametnik ja kindralmajor, Aruküla mõisnik.
- Nikolai von Toll (1819–1880), Venemaa kindralleitnant ja keisri tiibadjutant, Aruküla mõisnik.
- Elisabeth von Toll (1821–1865), abiellus 1842 Venemaa diplomaadi ja Väinjärve mõisniku vabahärra Ernst von Ungern-Sternbergiga.
- Alexandrine von Toll (1831–1899), abiellus 1849 Baieri kammerjunkru, krahv Karl Eckbrecht von Dürckheim-Montmartiniga, Baieri kuninga Ludwig II tiibadjutandi krahv Alfred Eckbrecht von Dürckheim-Montmartini (1850–1912) ema.[4]
- Helene Charlotte Luise von Toll (1833–1910), abiellus 1857 krahv Konstantin von der Pahleniga (Venemaa Keisririigi justiitsminister 1868–1878).
- Karl Wilhelm von Toll (1834–1893), õuemeister, salanõunik, diplomaat, alaline esindaja Weimaris 1876–1882, saadik Taanis 1885–1893.
Esivanemad
muudaKarl Wilhelm von Tolli esivanemad | |||
Krahv Karl Wilhelm von Toll (1777–1842) |
Konrad Friedrich von Toll (1749–1821) |
Karl Adolf von Toll (1713–1772) |
Friedrich Wilhelm von Toll (Vestli) (1689–1722) |
Gerdruta Elisabeth de Huuck (Igi) | |||
Katharina Wilhelmine Wilcken (surnud 1796) |
Conrad Wilcken (Täätsi) (suri 1754) | ||
Sophie Elisabeth Kohl (Carral) (1698–1770) | |||
Justine Wilhelmine von Ruckteschell (sündinud 1752) |
Gustav Wilhelm von Ruckteschell (1723–1808) |
Jacob Johann Ruckteschell (Keskvere) (1687–1751) | |
Gerdruta Elisabeth Polus | |||
Justine Friederike von Nolcken (1728–1797) |
Christopher Friedrich von Nolcken (Mullutu) (1701–1755) | ||
Anna Maria von Toll (Kargi) (sündinud 1698) |
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft", 1935, lk. 380-381
- ↑ Keskvere mõisa Ruckteschellid: "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Estland, Bd. 3", lk. 384
- ↑ Aruküla mõisa krahv Tollid: "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Estland, Bd. 1", lk. 434
- ↑ "Personen um Ludwig II: Alfred Karl Nikolaus Alexander Graf Eckbrecht von Dürckheim-Montmartin". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. oktoober 2009. Vaadatud 5. juunil 2009.
Kirjandus
muuda- Theodor von Bernhardi: "Denkwürdigkeiten aus dem Leben des kaiserl. russ. Generals von der Infanterie Carl Friedrich Grafen von Toll"., Leipzig: Otto Wigand, 1856-1858 Digitaalselt Andmed ESTERis
- Bernhardi, Theodor. Kindral Carl von Toll (1777-1842). Aruküla / tõlk. Koidu Uustalu. Greif, 1999.
Välislingid
muuda- Teenistuskäik ja autasud (vene k.)
- nekropolis.ru (kuupäevad on vana kalendri järgi)