Visusti mõis
Visusti mõis (saksa keeles Wissust) oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaal[1]. Praeguse haldusjärele asub ta Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas
Mõisat on mainitud 15. sajandi II poolest ja tollal kuulus ta Engedesitele[1], 1549. aastal kuulus mõis Reinhold Engedesile. 1585. aastal läks mõis Tartu linna valdusesse. 1627. aastal kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Engedesi perekonna omandiõigust Visusti mõisale ning see läks Hans Engedesi valdusse.
Põhjasõda järel 1724. aastal müüsid Engedesi pärijad mõisa Johann Freytag von Loringhovenile. 1745. aastal vahetas tema pärija Conrad Adolf Visusti ja Ilmjärve mõisa Carl Gustav von Stahlile kuulunud Kohtla mõisa vastu. 1750. aastal müüs C. G. von Stahl Visusti mõisa Christian Wilhelm von Tollile ja see omakorda 1765. aastal Caspar Heinrich von Rosenkampffile. 1788. aastal ostis mõisa oksjonilt krahv Ernst von Münnich (1707–1788), samal aastal läksid Visusti ja Luua mõis tema poja Ludwig Anton von Münnichi valdusse. 1795. aastal pantis Ludwig Anton mõisa Magnus von Baerile ja tema 1798. aastal Franz George von Oettingenile. 1811. aastal pantis F. G. von Oettingen mõisa Heinrich Johann Ludwig von Samson-Himmelstjernale, kes pantis mõisa samal aastal August Friedrich von Siversile. 1820. aastal läks mõis Alexander von Oettingeni valdusse[2].
Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist oli Richard Nikolai von Oettingen[1].
Mõisa peahoone hävis 1933 tulekahjus[1].
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Luua, Kaarepere ja Visusti mõis - 1389 Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis (vaadatud 15.11.2015)
- ↑ Visusti mõis (Äksi khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
Välislingid muuda
- Luua, Kaarepere ja Visusti mõis - 1389 Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis
- Visusti mõis (Äksi khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis