Äksi kihelkond
Äksi kihelkond (lühend Äks; saksa keeles Kirchspiel Ecks) oli ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Kihelkonna pindala oli 406,7 km².
Piirkonna ajaluguRedigeeri
Kihelkond asutati arvatavasti 15. sajandil[1], allikates on seda esimest korda mainitud 1443. aastal.[2]
20. sajandi alguseks oli kihelkonnas 43 küla rohkem kui 600 taluga. Kihelkonnakirikuks oli Püha Andrease kirik.[2]
Äksi kihelkonna mõisadRedigeeri
Kihelkonnas paiknes 11 peamõisat: 1 kirikumõis, 8 rüütlimõisat, 1 linnamõis ning 1 riigimõis. Lisaks veel 7 karjamõisat.[1]
- Äksi (Pastorat Ecks) kirikumõis
- Elistvere (Ellistfer) rüütlimõis
- Koogi mõis (Charlottenhof) Saadjärve mõisa karjamõis
- Kärevere (Kerrafer) rüütlimõis
- Kärkna, varem Vanamõisa (Falkenau, varem Wannamoise) riigimõis
- Kukulinna (Kuckulin, varem Uexküllsruh) rüütlimõis
- Mäe (Maehof, ka Mähof, Marienburg, Marienberg ja Marienhof, varem Mäomois) rüütlimõis
- Saadjärve (Sadjerw, varem Brackelshof) rüütlimõis
- Sootaga (Sotaga) linnamõis
- Tabivere ehk Voldi (Tabbifer) rüütlimõis
- Vedu, varem Marivere (Fehtenhof, varem Marifer) rüütlimõis
- Visusti (Wissust, varem Fissel) rüütlimõis
Äksi kihelkonna valladRedigeeri
- Elistvere vald (1866–1917)
- Kärkna vald (1866–1892)
- Saadjärve vald (1866–1917)
- Sootaga vald (1866–1917)
- Vedu vald (1866–1892)
- Voldi vald (= Tabivere vald) (1866–1892)
Äksi kihelkonna kalmistudRedigeeri
Äksi kihelkonna pärandRedigeeri
Eesti Rahva Muuseum alustas Äksi kihelkonna pärimuse kogumist 1912. aastal. Muuseumi kogudes on Äksi kihelkonnast kokku ligi 500 eset. Nende hulgas on palju tööriistu, eriti just käsitööliste spetsiifilisi esemeid. Võrreldes teiste kihelkondadega on aga suhteliselt vähe rahvariided. Lisaks esemekogule on muuseumi arhiivis ligi 200 fotot. Joonistekogus on 51 joonist, suuremalt jaolt mitmesugused hoonete plaanid ja ehitusdetailide kujutised.[2]
Kihelkonna alad tänapäevalRedigeeri
Tänapäeval on Äksi kihelkonna alad jaotatud kaasaegse Jõgeva- ja Tartumaa vahel. Tartumaale jääva osa enamik koos kihelkonnakeskusega moodustab Tartu valla põhjaosa. Kihelkonna edela- ja läänepoolsed alad kuuluvad Tartu valda. Kaasaegse Jõgevamaa piirides on Äksi kihelkonna põhjapoolne ots Jõgeva vallas.[1]
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Äksi kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 29. veebruar 2012)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Äksi kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 29. veebruar 2012)
KirjandusRedigeeri
- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 384.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 242–247.