Määri mõis
Määri mõis (saksa keeles Meyris) oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas[1] Virumaal[2], tänapäeva Määri küla lähedal[3] Väike-Maarja vallas Lääne-Viru maakonnas.
Mõisa omanikud olid teiste seas Tollid ja Zoege von Manteuffelid. Mõisas sündis kirurg Werner Zoege von Manteuffel.
Viimased Määri mõisnikud olid Zöge von Manteuffelid. Alates 1901. aastast kuulus mõis Günther Zoege von Manteuffelile, kellelt see võõrandati 1919. aasta Maaseadusega.[4] Väidetavasti omandas mõisa Felicia Zoege von Mnteuffelilt Adam Tepp, kes omakorda kinkis mõisasüdame oma kahele tütrele - Hilda Riisperele ja Anita Kuntorile. Viimased mõisaomanikud olevat isegi kui 1945. aastani olnud Anita ja Eduard Kuntor, kellelt okupatsioonivõimud omandi alles siis lõplikult ära võtnud. Endisele mõisa kaasomanikule sanitaarkindralmajor Werner Zoege von Manteuffelile VR I/2 (1857–1926) on parki püstitatud mälestuskivi.
Määrist on pärit ka jalaväekindral krahv Carl Gustaf Dücker (1671–1732), kellele Rootsi ajal kuulusid peale Määri ka Põltsamaa, Adavere, Varangu, Hellenurme ja Eistvere mõis Eestis ning hulk maavaldusi Rootsis.
Määris sündis Karl von Below (1794–1867), kes aastail 1841–1852 oli Eestimaa asekuberner.
Viited muuda
- ↑ Määri mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- ↑ http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 20.01.2016)
- ↑ Määri ms, www.eki.ee
- ↑ https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16946&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=M%C3%A4%C3%A4ri&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=&_xr=eNotitENQDAURXd5C1AEuZ3BDPJCQ0Oa8PRDxDY26WIUX%252Bfck8tQOCxSzSg%252BEagSNFnnrGy%252BT8Tw2o0Uew5i8U%252BVdp8eibECNeEK12rfC2j5qSJr0Mxu8DyYODOQ2Uif5w0XOSad
Välislingid muuda
- Määri mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- Määri mõis (Simuna khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
- Määri mõis Väike-Maarja valla kodulehel