Marburg (kuni 1974. aastani Marburg an der Lahn) on eristaatusega linn Saksamaal Hesseni liidumaal, Marburg-Biedenkopfi kreisi keskus. Marburg asub Lahni jõe ääres.

Marburg
saksa Marburg
Pindala: 124,5 km²
Elanikke: 77 845 (31.12.2022)[1] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 50° 49′ N, 8° 46′ E
Marburg (Saksamaa)
Marburg
Marburg

Ajalugu

muuda

Marburg tekkis Lahni jõe ületuskohale kohta, kus ristusid ida–läänesuunaline PrahaKölni kaubatee ja põhja–lõunasuunaline kaubatee Läänemere äärest Alpidesse. Asula oli kindlustatud ja seal koguti tollimaksu. 9. sajandil rajati sinna kindlus, kus valitses Giso dünastia. Marburg sai linnaks aastal 1140, nagu nähtub leitud müntidest. Sel ajal läks linn Gisodelt Tüüringi maakrahvide kätte, kelle residents oli Wartburgi linnuses Eisenachis.

Alates 1264. aastast, kui Tüüringi maakrahviks sai Heinrich, kes liidendas Hesseni, kuni umbes 1540. aastani olid Marburg ja Kassel Tüüringi maakrahvkonna pealinnad. Pärast maakrahvkonna esimest jagamist oli Marburg Hessen-Marburgi maakrahvkonna pealinn 14851500 ja uuesti 15671605. Hesseni peamine poliitiline vaenlane oli sel ajal Mainzi peapiiskop, üks kuurvürstidest, kellega tihti maade pärast jageldi.

Seejärel kaotas Marburg poliitilise tähtsuse ning muutus lihtsalt provintsi- ja ülikoolilinnaks. Kolmekümneaastane sõda andis linnale ränga hoobi, tuues piirkonnale rohkem inimkaotusi kui kõik järgnenud sõjad, sealhulgas mõlemad maailmasõjad kokku. Piirkonna elanike arv vähenes üle 3 korra.

1527. aastal asutatud Marburgi ülikool on maailma vanim protestantlik ülikool. See on üks viiest klassikalisest ülikoolilinnakust Saksamaal (ülejänud on Freiburgis, Göttingenis, Heidelbergis ja Tübingenis).

Kuni 18. sajandini säilitas Marburg oma gootiliku välisilme. Ajal, mil teistes linnades uusi maju ehitati ja sellega linna nägu muudeti, polnud Marburgis uute majade ehitamiseks raha. Kui romantism moevooluks sai, tõi see Marburgile kuulsust ja suurendas ülikooli populaarsust. Marburg sai nii-öelda saksa romantismi keskuseks. 1820. aastatel romantismivaimustus lahtus ja Marburgi tähtsus vähenes taas.

Marburgi lähedal töötasid vennad Grimmid, kes kogusid linna ümbrusest muinaslugusid. Nii näiteks seisab Rapuntseli torn Marburgis, aga linna lähedal Schwalmi piirkonnas kuulus väikeste tüdrukute riietusse harilikult punane mütsike.

1866. aastal pärast Austria-Preisi sõda läks Hessen (ja Marburg koos sellega) Preisimaa koosseisu. Preisimaa muutis Marburgi provintsikeskuseks ja suurendas ka Marburgi ülikooli tähtsust. Ehkki linn oli tähtis administratiiv- ja hariduskeskus, puudus tööstus linnas peaaegu täielikult ja seetõttu oli linnavalitsus väga konservatiivne.

17. juunil 1934 pidas Saksamaa asekantsler Franz von Papen Marburgi ülikoolis natsidevastase kõne, mida nimetatakse Marburgi kõneks. See oli Saksamaal enne 1945. aastat viimane avalik kõne natside vastu, kes olid võimule tõusnud 17 kuud varem ja seda von Papeni mõõdukal kaasabil. Karistuseks hukkasid natsid kaks nädalat hiljem Pikkade nugade ööl Papeni sekretäri Herbert von Bose, advokaadi Edgar Julius Jungi ja nõuniku Erich Klauseneri, keda peeti kõne autoriteks.

1942 muudeti Marburg haiglalinnaks ning kõik linna haridus- ja valitsusasutused anti haiglate käsutusse. 1945. aasta kevadel oli linnas üle 20 000 patsiendi, peamiselt haavatud saksa sõdurid. Haiglalinna staatuse tõttu ei pommitatud Marburgi nii palju kui teisi Saksa linnu.

1945. aastal maeti Marburgi ümber Marburgi aukodanik Paul von Hindenburg.

1974. aastal kaotas Marburg kreisivaba linna staatuse ja inkorporeeriti Marburg-Biedenkopfi kreisi koosseisu. Linn täidab aga paljusid ülesandeid, mis tavaliselt kuuluvad kreisidele, sellepärast nimetatakse seda eristaatusega linnaks (Stadt mit Sonderstatus).

Marburgil on seitse sõpruslinna. Need on Poitiers (Prantsusmaa; 1961. aastast), Maribor (Sloveenia; 1969. aastast), Şafāqis (Tuneesia; alates 1971. aastast), Gig Harbor (USA; 1982. aastast), Eisenach (Saksamaa; 1988. aastast), Northampton (Suurbritannia; 1992. aastast) ja Sibiu (Rumeenia; 2005. aastast).

Viited

muuda

Välislingid

muuda