Mantelkorsten
Mantelkorsten on korsten, mis mantlina ühtlaselt allapoole laienedes katab täielikult küttekolde ja sageli ka kogu köögiruumi (sel puhul räägitakse mantelkorsten-köögist).
Mantelkorsten oli iseloomulik keskajale, seda leidus Eestiski mõisates, kiriklates, postijaamades ja jõukamates linnamajades. 19. sajandi alguses hakati kõikjal mantelkorstnaid moodsamatega asendama, praeguseks on enamik neist välja lõhutud või ruumid põhjalikult ümber ehitatud.[1]
Siiski on mantelkorstnaid säilinud ja taastatud üle Eesti. Tartus võib avalikes hoonetes näha mantelkorstnat näiteks Tampere majas Jaani tänaval, nn Arensi majas Laial tänaval ning Tartu Mänguasjamuuseumis. Mantelkorstnad on alles ka näiteks Põlvamaal Orava vallas mõisa teenijatemajas, Vana-Kuuste mõisas, Väimela mõisa teenijatemajas ja Kambja kihelkonnakooli ajaloolises hoones. Restaureeritud Saue mõis Harjumaal on üks väheseid paiku Eestis, kus saab näha mantelkorstna kasutamist koos lahtise koldega pliidiga.[1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Maris S. Kaasik, Urmas Paidre "Võrus paljastus arhitektuuriharuldus – mantelkorsten" Lounaleht.ee, 13.12.2007 (vaadatud 15.03.2011)
