Ava peamenüü

Tabivere mõis (saksa k. Tabbifer; ka Voldi mõis) oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Tartu maakonna Tartu valla territooriumile.

AjaluguRedigeeri

Tartu piiskopkonna lõpupäevil kuulus Camby-nimelisele mehele kaks küla: Kaste (Kastiküll) ja Tabivere (Tabbifer). Nendest kujuneski välja Tabivere mõis. Hiljem jäeti see koht aga maha ja ala metsastus.

Aastal 1601 andis tulevane Rootsi kuningas Karl IX mõisa tasuks Dietrich Cambyle, kes oli ülalmainitud Camby lapselaps. Ent Cambyde kätte mõis ei jäänud. 1626. aastal andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa Tartu linnale.

Hans Camby, kes oli Johann Camby ja Maya Brinckeni poeg, püüdis mõisa tagasi saada, kuid tagajärjeta. Alles 1632 restitueeriti mõis Lubbert Cambyle.

Lubbert Camby abiellus Anna von Mohseniga. Sellest abielust jäid järele kaks tütart. Esimene neist abiellus Stromkrantzi-nimelise mehega, teine, Elisabeth Camby, naitus Adam Otto Wolffeldtiga, kellest sai järgmine Tabivere mõisnik.

Adam Otto Wolffeldt pärines perekonnast, kellele Rootsi kuninganna Kristiina annetas 1651 aadlitiitli. Adam Otto sai 1649 kapteni aukraadi. 1652 kinnitas Kristina tema valdusõigust Tabivere ja Vastse-Kambja mõisale. Ta oli omanik veel 1682 ja suri 1696. Adam Otto Wolffeldti perekonnanimest kujunes rahvapärane nimi Voldi, mida mõnikord kasutatakse Tabivere mõisa kohta.

Kuna Adam Otto Wolffeldt suri meessoost pärijateta, siirdus mõis Stromkrantzi pärijatele. Seda kinnitati ürikuga 21. jaanuaril 1702.

1725 oli Tabivere mõisnikuks revisjonikomissar Paulsen, kes oli Stromkrantzi perekonna järeltulija. 1744 on Tabivere mõisa omanikuna märgitud Ernst Heinrich Paulsen.

Detsembris 1774 müüs tollane mõisnik Johann Ernst Paulsen Tabivere ja Klein-Kamby Kaspar Heinrich von Rosenkampffile 23 000 rubla eest. Ent ilmselt ei vastanud müük tingimustele, sest Johann Ernst Paulsen müüs selle 26. oktoobril 1780 hoopis 28 000 rubla eest leitnant parun Gustav Possele.

1791 kuulus mõis major vabahärra Woldemar Gustav Ungernile.

Seejärel omandasid mõisa Münnichid. Kindralmajor krahv Ernst Gustav Münnich (1744–1817), abikaasa Louise Wilhelminega (sünd. von Rohden), pantisid Tabivere 1. augustil 1814 Georg Tennerile. Pandileping kehtis 10 aastat ja selle maksumus oli 73 000 rubla.

Pärast pandilepingu lõppemist lunastas mõisa välja Ernst Münnichi tütar paruness Katharina Louise (1790–1847), kes oli abielus Luunja, Kaagvere ja Mooste mõisnik Georg Johann Friedrich von Nolckeniga ning müüs selle 15. aprillil 1847 Karoline von Stadenile (sündinud von Möller). Tehingu eest küsiti 45 000 rubla.

Karoline von Stadeni käest siirdus mõis 22. aprillil 1853 60 000 rubla eest kubermangusekretär Georg Reinhold Lindele. Viimase käes ei olnud mõis kaua, sest ta loovutas selle 26. märtsil 1856 70 000 rubla eest kohtunik Karl Ehrenreich von Gavelile. 25. jaanuaril 1857 loobuti pandilepingust ja 28. mail 1857 müüdi mõis 74 000 rubla eest Pärnu arstile Karl Wilhelm August Andreas von Reisnerile.

Karl Wilhelm August Andreas von Reisner sündis 16. augustil 1818. Aastatel 18391840 õppis ta Tartu ülikoolis ökonoomiat, seejärel samas arstiteadust. 1853. aastal sai arstikutse. Teenis välja kolleegiuminõuniku auastme. Ta suri 17. märtsil 1873.

Karl Wilhelm Andreas von Reisner pantis mõisa 13. veebruaril 1863 3 aastaks Ludwig Kuhlbachile, saades selle eest 120 000 rubla. 14. mail 1866 ja 1869 pikendati pandilepingut veel 3 aasta võrra. 31. märtsil 1872 see aga lõpetati ja Reisner müüs selle 62 955 rubla eest 28. augustil 1872 Ludwig Kulbachi pojale Leon Kulbachile päriseks.

Leon Kulbach oli ka Tabivere mõisa viimane omanik enne 1919. aasta maareformi.

KirjandusRedigeeri

  • Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. Dorpat: C. Mattiesen. pp. 514 lk.  (+ kaardid), lk 68–69