Ava peamenüü

AjaluguRedigeeri

Kassinurme mõis kuulus järjest mitmele suguvõsale, teiste seas Wrangellidele, Ungern-Sternbergidele ja 1875. aastast Samson-Himmelstjernadele. Iseseisvaks rüütlimõisaks sai see 1663. aastal, mil Kassinurme eraldati Kudina mõisast. 1919. aastal mõis riigistati ning 1920. aastal jagati see asundustaludeks. Hiljem asus seal Jõgeva näidissovhoosi, Võidu kolhoosi, seejärel Kalevi kolhoosi keskus ja lõpuks Jõgeva Riigimajand.[1][2]

MõisaansambelRedigeeri

Mõisa peahoone oli ühekorruseline väiksem puitehitis, mis püstitati arvatavasti 18. sajandil ning ehitati ümber 20. sajandil.[2] 2002. aastaks ei olnud muinsuskaitseamet mõisa veel kaitse alla võtnud, 6. augustil hävitas tulekahju mõisa peahoone aga pea täielikult.[3] 2005. aastal lammutati ka hoone varemed. Mõisa kõrvalhoonetest on samuti säilinud vaid riismed. Piibe maanteelt suundub mõisasüdamesse 200 meetri pikkune allee.[2]

ViitedRedigeeri

  1. "Kassinurme minevik ja tänapäev" Palamuse muuseumi kodulehel (vaadatud 30. novembril 2012)
  2. 2,0 2,1 2,2 Kassinurme mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 30. novembril 2012)
  3. "Tuli hävitas Kassinurme mõisa" Delfi/BNS, 6. august 2002 (vaadatud 30. novembril 2012)

KirjandusRedigeeri

  • Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 7-8 [1].