Kudina mõis

mõis Tartumaal

Kudina mõis (saksa keeles Kudding) oli rüütlimõis Tartumaal Maarja-Magdaleena kihelkonnas. See oli ajaloolise Kudina valla keskus.

Kunagise Kudina mõisa peahoone

Ajalugu

muuda

Kudina mõisat on kirjalikes allikates esmamainitud 1447. aastal. Liivi sõja järel oli mõis Poola Tartu vojevoodkonna Tartu staarostkonna folvark ehk riigimõis[1].

17. sajandil kuulus mõis perekond von Taubedele, 18. sajandil Rosenkampffidele, kuni 1793. aastal omandas Kudina ja Jõe mõisa Magnus Johann von Bock, 1823. aastal krahv Viktor von Manteuffel, 1830. aastal Ernst Gotthard von Manteuffel (1801–1880), 1880. aastal tema pärijate ja 1882. aastal pärandavara jagamise lepinguga Ernst von Manteuffeli ainuomandisse. Mõisa viimased omanikud enne riigistamist 1919. aastal olid Manteuffelid.

 
Kudina mõisa peahoone 2012. aastal

Mõisaansambel

muuda

Pargi tagumises osas on Endel Taniloo 1959. aastal loodud suur skulptuurigrupp "Leinav rahvas". Monument on pühendatud Teise maailmasõja ohvritele (NSV Liidu poolel sõdinuile).[2]

Rahvapärimus

muuda

Hõbeväravatega järv

muuda

Rahvasuu rääkivat, et hõbeväravatega järv Kudina mõisa Tuuleveski mäe all olla järv, millel hõbe- (teisend: raudväravad) väravad ees olla. Kui need lahti teha, siis uputaks järv terve Kudina mõisa ära. Korra tahtnud üks juut neid ära osta (teisend: ära varastada), aga Kudina mõisa omanik ei ole lubanud [3].

 
Kudina mõisaomanike Stackelbergide ja Rosenkampffide vapid
 
Kudina mõisaomanike Bockide ja Manteuffelite vapid

Õnnetu armastus

muuda

Üks Kudina mõisaga seotud lugudest puudutab Saare mõisa. Saare mõisa aadlipreili Olga olevat Kudina mõisa aednikku armunud. Noored olevat tahtnud abielluda ja koos ühist elu alustada, kuid Olga perekond, eriti ema, oli sellele tugevalt vastu. Suures meeleheites jalutas Olgal ühel suvehommikul Saare järve äärde, sõitis paadiga järve keskele ning lõpetas oma elu. Olga isal krahv Mannteuffelil õnnestus tütre surnukeha järvest välja tuua. Krahv rajas järve kadale metsa sisse perekonna kalmistu, kuhu on peale Olga maetud ka krahv ise, tema abikaasa ja õde.

Viited

muuda

Kirjandus

muuda
  • Praust, Valdo. Tartumaa mõisad. Tallinn: Tänapäev, 2008. Lk 150-151.
  • Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 277 [1].

Välislingid

muuda