Luunja mõis

Luunja mõis (saksa keeles Lunia, varem Probsthof) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal.

Luunja mõisa peahoone

Mõisa kõrvalmõis oli Luunja-Vanamõisa mõis (saksa keeles Wannamois).

Mõisaansambel

Luunja mõisa park

Park

 Pikemalt artiklis Luunja mõisa park

18. sajandil rajatud barokkpark kujundati 19. sajandi lõpul ümber vabakujuliseks maastikupargiks. 1997. aastal arvati see riiklikuks ehitismälestiseks. Kabel lõhuti 1950. aastatel. 1961. aastal oli kabel kadunud ja surnuaial olid vaid segipööratud hauakivid, mille peale veeti lõpnud loomade korjuseid.

Luunja mõisa kalmistu

Luunja mõisa kalmistu

 Pikemalt artiklis Luunja mõisa kalmistu

Luunja mõisa südamest linnulennult 1 km kaugusele põhjakirdesse jääva kalmistu rajasid mõisa tollased omanikud Münnichid arvatavasti varsti pärast 1767. aastat, kui Peterburis suri ja maeti Burchard Christoph von Münnich. Ta maeti millalgi ümber Luunja mõisa kalmistule. Kalmistule on arvatavasti maetud 17 inimest. Kalmistu oli jäetud maha, kui 1970. aastate algul hakkas Luunja sovhoos selle kohale ehitama sigalat ning siis lammutati ka osa kalmistut ja selle kabel.

Pildid

• 
  Sepikoda
• 
  Viinaköögi varemed

Vaata ka

• Luunja-Vanamõisa mõis
• Fideikomiss

Kirjandus

• Maiste, Juhan. Nutt, Nele. Tartumaa mõisad. Näituse "Kaotatud paradiis" kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 53-56.
• Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 43-45 [1].
• Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 440 [2].