Burchard Christoph von Münnich
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Burchard Christoph von Münnich (vene keeles Христофор Антонович Миних või фон Миних) (19. mai 1683 Neuenhuntorfi mõis, Oldenburg Põhja-Saksamaa – 16. oktoober 1767) oli saksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane ja sõjaväelane kindralfeldmarssal (1732), Venemaa keisririigi krahv (1728).
Sõjaväeteenistus
muudaBurchard Christoph von Münnich oli pärit Saksamaalt, kuid alustas sõjaväeteenistust Savoia printsi Eugeni juhitavas sõjaväes ja astus 1721. aastal Venemaa keisririigi teenistusse, inseneriteenistuse kindralmajori (kindralporutšiku) auastmes.
Keiser Peeter I korraldusel juhatas ta Laadoga kanali ja Tosna jõe tammi ehitust.
Pärast keiser Peeter II kolimist Moskvasse määrati Burchard Christoph von Münnich Ingerimaa, Soome ja Karjala kindralkuberneriks 1728–1734 ja aastast 1732. ka Peterburi kindral-politseimeistriks.
Burchard Christoph von Münnich täitis samaaegselt mitut riiklikku ametikohta: aastail 1729–1735 oli ta kindral-feldzeugmeister, aastast 1732 ka ministrite kabineti liige ja Sõjakolleegiumi president.
Keisrinna Anna Ivanovna valitsemisajal tegi tihedat koostöös samuti saksa päritolu Kuramaa hertsogiriigist pärit Bironidega.
Uuendused Venemaa sõjanduses ja kaitseehitistes
muudaMünnich viis Vene sõjaväkke uuendusena sisse raskeratsaväe ehk kürassiiride ja husaaride väeosad ning asutas ka sõjaväes pioneeriväeosad ja Maaväe šljahtapaažikorpuse (1732), mille direktor ta aastail 1731–1741 ise oli.
Münnich juhatas Venemaa keisririigi fortifikatsioonitööde peadirektorina (alates 1727. aastast) Peeter-Pauli kindluse ümberehitust, mille tulemusena lisati kindlusele Johanni ja Aleksei ravelliin. Ta juhatas ka Kroonlinna kindluse ehitustöid ning osales Viiburi kindluse ja Schlüsselburgi kindluse projekteerimisel. Kokku juhatas ta umbes 50 kaitseehitise rajamist.
Ta oli keisririigi sõjaväe ülemjuhataja Vene-Türgi sõjas 1735–39 ja keisririigi peaminister aastatel 1740–1741.
Osavõtt riigipööretest ja langus
muudaPärast keisrinna Anna Ivanovna surma 1740. aastal regendikandidaadi Anna Leopoldovna (kes oli abielus Anton Ulrich von Braunschweigiga) nõusolekul kukutas võimult ja vahistas von Münnich Ernst Johann Bironi, toetuse eest Anna Leopoldovnale määrati ta 1. ministriks ja Sõjadepartemangu juhiks.
Pärast uue keisrinna Jelizaveta Petrovna trooniletõusu 28. novembril 1740 vahistati von Münnich tema käsul. Õukonnas liigset võimu ja sageli valitsejanna valikul sõnaõigust omanud 60-aastane von Münnich mõisteti riigireetmise eest surma, kuid keisrinna andis armu ja Münnich saadeti 1742. aasta jaanuaris asumisele Siberisse Tobolski kubermangu väikelinna Pelõmi. Sinna järgnes talle ka abikaasa Barbara Eleonore.
Pärast Jelizaveta surma 25. detsembril 1761 ja keiser Peeter III trooniletõusu lubati von Münnichil 1762. aastal Peterburi tagasi tulla. 18. veebruaril 1762 lahkus ta pärast 20-aastast asumist Siberist. Peeter III ennistas ta aunimetused, tagastas osa konfiskeeritud mõisaid ja nimetas ta keisririigi nõukokku. Taas osaledes riigijuhtimises oli Münnich vastu Peeter III alustatud ümberkorraldustele Vene sõjaväes, kus Peeter kavatses kasutusele võtta Preisi sõjaväes kasutatava väljaõppe ja käitumiskavad. Münnich oli vastu ka Peeter III plaanile alustada sõda Taaniga.
28.–29. juunil 1762 toimus Peterburis Katariina II ja kaardiväepolkude poolt riigipööre, mille käigus von Münnich soovitas Peeter III-l võtta tarvitusele aktiivsed kaitseabinõud, kuid Peeter III eiras neid soovitusi. Pärast vandenõu tulemusena riigipöörde läbiviimist ei vajanud uus keisrinna Katariina II von Münnichit, vaid määras ta lojaalsuse eest Kroonlinna, Tallinna ja Paldiski sõjasadama peadirektori kohale.
Burchard Christoph von Münnich ja Eestimaa
muudaEesti- ja Liivimaal juhtis ta Paldiski sõjasadama ja Riia kindluse ehitust ning oli Luunja mõisnik. 1732. aastal immatrikuleeriti Burchard Christoph von Münnich Eestimaa rüütelkonda.
Viimastel eluaastatel tegeles von Münnich Kroonlinna sadama, Paldiski sõjasadama ning Laadoga kanali ehitamise juhtimisega.
Krahv Burchard Christoph von Münnich suri 16. oktoobril 1767 84-aastaselt ning maeti algul Peterburi Peeter-Pauli saksa luteri kirikusse, mis oli ehitatud tema organiseerimisel. Hiljem maeti ta ümber perekonnakalmistule kodumõisas Luunjas. Kalmistu hävitati 1970. aastatel). Tartu Jaani kirikus asub Münnichite perekonna vapp ja hauakabel.
Autasud
muuda- Püha Aleksander Nevski orden 1726
Püha Andreas Esmakutsutu orden (28. aprill 1731, võeti ära 1740, ennistati 24. märts 1762)
Perekond
muuda- isa: Anton Günther von Münnich (1645–1721), oberdeichgraf (de:Deichgraf)
- ema: Sophia Katharina von Oettchens (1659–1710)
- vanem vend: Johann Rudolf von Münnich (1676–1730), deichgraf. Taani kindralleitnant Johan Burchard von Münnichi (1728–1815) isa [1]
- noorem vend: Vabahärra Christian Wilhelm von Münnich (1686–1768) [2], Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna usaldusisik, ülemõuemeister ja salanõunik, Vorsti mõisnik ja 1744–1762 Eestis Luunja, Põlgaste, Mooste ja Lätis Drusti mõisnik, abiellus Anna Elisabeth von Witzendorffiga.
- Abielud ja lapsed
1. 1705 abiellus B.C von Münnich Christine Lucretia von Witzlebeniga (1685–1727). Abielust sündis 13 last, kellest suureks kasvas vaid 4:
- krahv Ernst Johann von Münnich (vene: Сергей Христофорович (Иоганн Эрнст) Миних) (1707–1788), diplomaat, salanõunik ja memuaarikirjanik ning Luunja ja Mooste mõisnik, abiellus endise Liivimaa maamarssali Menģele (Altenwoga) vabahärra Magnus Gustav von Mengdeni (1663–1726) tütre Anna Dorotheaga (1716–1760) [3].
- krahvinna Sophie Anna Louise von Münnich (sünd. 1709), abiellus Venemaa sõjaväe polkovniku parun Albrecht Hermann von Maltzaniga
- krahvinna Louisa Dorothea von Münnich (1710–1775), abiellus Strössendorfi vabahärra Johann Wilhelm von Schaumbergiga (Vt: Commons: Vappepitaaf) ja 1739. aastal Kiievis Vene ohvitseri Solms-Wildenfelsi krahvi Friedrich Ludwigiga (1708–1789)[4]
- krahvinna Christina Elisabeth von Münnich (1711–1775), abiellus 1728. aastal Menģele (Altenwoga) vabahärra, endise Preisi hertsogi kammerhärra Johann Heinrich von Mengdeniga (1701–1768), Liivimaa kuberneri krahv Ernst Burchard von Mengdeni (1738–1797) ema
2. 1728 abiellus B.C von Münnich Peterburis Barbara Eleonore von Saltõkovaga (sünd. von Maltzan) (1691–1774), Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna õuemeister. Sellest abielust lapsi ei sündinud.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Dansk biografisk Lexikon
- ↑ Recke, Johann Friedrich von / Napiersky, Karl E. / Beise, Theodor, Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland, Bd.: 3, Mitau, 1831, Bild nr 290
- ↑ Transehe-Roseneck, Astaf von: Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft, Teil 1, 2: Livland, Lfg. 9–15, Bd.: 2, Görlitz, ca. 1935, Bild nr 562
- ↑ de.wikisource: ADB:Solms-Wildenfels, Friedrich Ludwig Graf von
Kirjandus
muuda- Christian Friedrich Hempel. Leben, Thaten, und Betrübter Fall des weltberufenen russischen Grafen Burchards Christophs von Münnich. Bremen: bey Nathanael Saurmann, 1743 [1]
- Anton Friedrich Büsching. Schreiben des Felmarschalls Grafen von Münnich an den Fürsten von Lobkowitz, am 14ten(25) September 1739. Magazin für die neue Historie und Geographie: VII. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 233-240 [2]
- Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 3. köide, L–R. Mitau 1831. Lk 284 [3]
- Hans Georg von Volkhardt. Burchard Christoph von Münnich (1683–1767). // Tartu Linnamuuseumi aastaraamat VI. Tartu 2000. Lk 57–69
Välislingid
muuda- Luunja mõisas ajaloost Luunja valla kodulehel
- Mooste mõisa ajaloost
- Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust, 2 osa, 3 köide: Görlitz 1930
- Neuenhuntorfi mõis
- Von Münnichite hauakabelist
- Sugupuu
- Миних Христофор Антонович, vene keeles
- Luunja häbiplekk tuhmub pisut, Tartu Postimees, 12. november 2008