Peeter-Pauli kindlus

Peeter-Pauli kindlus (vene keeles Петропавловская крепость) on kindlus Venemaal Peterburis Jänesesaarel.

Vaade kindlusele õhust (2006)
Peeter-Pauli katedraal

Kindlus on nimetatud pühakute Peetruse ja Pauluse järgi.

Ajalugu muuda

Seda hakati ehitama 27. mail (16. mai vkj) 1703, mida peetakse ka Peterburi linna asutamiseks. Suuremad ehitustööd toimusid aastail 170640 Itaalia arhitekti Domenico Trezzini juhendamisel.

Peeter-Pauli kindluse keskne ehitis on Peeter-Pauli katedraal. Kindlusesse viib kaks silda: Johannese sild ja Vassili saare poolt Kronverki sild.

Alates umbes 1720. aastast toimis kindlus eriti tähtsate ja poliitvangide vanglana. Esimene, kellel õnnestus sealt põgeneda, oli vürst Pjotr Kropotkin 1876. 1924 muudeti kindlus muuseumiks.

Peeter-Pauli kindlus revolutsioonides muuda

Veebruarirevolutsiooni ajal ründasid mässulised Pavlovski kaardiväepolgu sõdurid 12. märtsil (vkj. 27. veebruaril) 1917 Peeter-Pauli kindlust ja vabastasid kõik vangid.

Ajutine Valitsus hoidis Peeter-Pauli kindluses tsaari valitsusametnikke. Ka tsaari Nikolai II-st ähvardas vangistus kindluses, kui ta 21. märtsil (vkj. 8. märtsil) Mogiljovist Tsarskoje Selosse tuli, kuid piirduti koduarestiga.

Juulipäevade ajal 17. juulil (vkj. 4. juulil) kuulutas Peeter-Pauli kindluse garnison oma toetust bolševikele. Ülejärgmisel päeval alistusid nad valitsuse vägedele ilma vastupanuta.

Oktoobrirevolutsiooni ajal läks Peeter-Pauli kindlus kiiresti bolševike poolele üle. 7. novembril (vkj. 25. oktoobril) esitas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Ajutisele Valitsusele ultimaatumi. Pärast revolutsiooni avapauku ristlejalt "Aurora" tulistati Peeter-Pauli kindlusest Talvepalee pihta, kus valitsus töötas, 30 mürsku. Ainult 2 neist tabas ja tekkinud kahju polnud suur, niisiis keeldud valitsus alistumast ja järgnes Talvepalee vallutamine ööl vastu järgmist päeva Vladimir Antonov-Ovsejenko juhtimisel. Ministrid vangistati ja toimetati Peeter-Pauli kindlusesse.

18. jaanuaril 1919 lasti Peeter-Pauli kindluses Tšekaa käsul maha 4 suurvürsti: vennad Nikolai Mihhailovitš ja Georgi Mihhailovitš, Pavel Aleksandrovitš ja Dmitri Konstantinovitš.

Kindluse ehitised muuda

 
Suurvürstide hauakamber postkaardil aastast umbes 1915
 
Peetri kurtiin ja Menšikovi bastion

Väravad muuda

Bastionid muuda

Raveliinid muuda

Kurtiinid muuda

  • Peetri ehk Petrovskaja
  • Neeva ehk Nevskaja
  • Katariina ehk Jekaterinskaja
  • Vassili ehk Vassiljevskaja
  • Nikolai ehk Nikolskaja
  • Kronverki ehk Kronverskaja

Vaata ka muuda

Välislingid muuda