Ava peamenüü

Mogiljovi kubermang (vene keeles Могилёвская губерния, valgevene keeles Магілёўская губерня) oli Venemaa keisririigi, Venemaa Vabariigi, Valgevene NSV ja Vene SFNV haldusüksus 1773−1778 ja 1802−1919.

Mogiljovi kubermang

Vene keeles Могилёвская губерния
Valgevene keeles Магілёўская губерня

Mogiljovi kubermangu vapp.

Elanikke: 1 686 764 (1897) Muuda Vikiandmetes
Kuberneri residents: Mogiljov
Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary b38 572-0.jpg

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Kubermang moodustati 1773. aastal esimese Poola jagamise tulemusel Venemaaga liidetud aladest. See koosnes esialgu neljast provintsist (Mogiljov, Mstislavl, Orša ja Rogatšov). Pärast provintside kaotamist 1775. aastal koosnes jagunes see halduslikult 12 maakonnaks. 1778. aastal nimetati kubermang ümber asehaldurkonnaks. Asehalduskorra kaotamise järel kuulus see 1802. aastani koos Polotskiga Valgevene kubermangu koosseisu. Viimane jagati 1802. aastal kaheks ja Mogiljovist sai taas omaette kubermang. Selline korraldus jäi kehtima tsaaririigi lõpuni. 1917−1918 oli kubermang osa Lääne oblastist ja kuulus seejärel Lääne Kommuuni. 1919. aasta jaanuaris läks see Valgevene NSV koosseisu, juba veebruaris aga Vene SFNV koosseisu. Kubermang kaotati 1919. aasta juulis, mil selle alad jagati Gomeli, Smolenski ja Vitebski kubermangu vahel.

Tänapäeval on suurem osa kubermangu alast Valgevene riigi territoorium, osad alad aga jäävad Venemaa Smolenski ja Brjanski oblastisse.

Mogiljovi kubermangu haldusjaotusRedigeeri

  • Babinovi maakond (kaotati 1840)
  • Bõhhovi maakond
  • Gomeli maakond (a-ni 1852 Belitski maakond)
  • Gorki maakond
  • Klimovitši maakond
  • Mogiljovi maakond
  • Mstislavli maakond
  • Orša maakond
  • Rogatšovi maakond
  • Senno maakond
  • Tšausõ maakond
  • Tšerikovi maakond

Mogiljovi kubermangu võimukandjadRedigeeri

Mogiljovi kuberner 1773−1778Redigeeri

Ametiaeg Pilt Nimi Auaste
1773−1778
  Mihhail Vassiljevitš Kahhovski kindralmajor

Mogiljovi kubernerid 1802−1917Redigeeri

Ametiaeg Pilt Nimi Auaste
1802−1809
Mihhail Mihhailovitš Bakunin salanõunik
1809−1811
Peter von Berg tõeline riiginõunik
1811−1813
krahv Dmitri Aleksandrovitš Tolstoi tõeline riiginõunik
1820−1822
Fjodor Ivanovitš Möller-Zakomelski tõeline riiginõunik
1822−1824
Ivan Danilovitš Velsovski riiginõunik
1824−1828
Ivan Fjodorovitš Maksimov riiginõunik
1828−1831
  Mihhail Nikolajevitš Muravjov riiginõunik
1831−1837
Georgi Iljitš Bažanov tõeline riiginõunik
1837−1839
  Ivan Vassiljevitš Markov tõeline riiginõunik
1839−1844
  Sergei Petrovitš von Engelhardt tõeline riiginõunik
1844−1854
Mihhail Mihhailovitš Gamaleja riiginõunik (a-st 1846 tõeline riiginõunik)
1854−1857
  Nikolai Aleksandrovitš Scalon riiginõunik (a-st 1855 tõeline riiginõunik)
1857−1868
  Aleksandr Petrovitš Beklemišev tõeline riiginõunik
1868−1870
  Pavel Nikanorovitš Šelgunov kindralmajor
1870−1872
  Vassili Dmitrijevitš Dunin-Barkovski tõeline riiginõunik
1872−1893
  Aleksandr Stanislavovitš Dembovetski tõeline riiginõunik
1893
  Dmitri Nikolajevitš Martõnov tõeline riiginõunik
1893−1901
  Nikolai Aleksejevitš Zinovjev salanõunik
1901−1902
  Mihhail Konstantinovitš Semjakin kindralmajor
1902−1905
  Nikolai Mihhailovitš Klingenberg tõeline riiginõunik
1905−1908
  Dmitri Fjodorovitš von Hagmann kolleegiuminõunik
1908−1910
  vabahärra Karl Joseph Stanislaw von Nolcken kindralmajor
1910−1915
  Aleksandr Ivanovitš Piltz tõeline riiginõunik
1915−1917
Dmitri Georgijevitš Javlenski tõeline riiginõunik

Vaata kaRedigeeri