Rüütelkonnamõis

Rüütelkonnamõis, harvemini rüütlikogu mõis (saksa keeles Ritterschaftsgut), ka landraadimõis (Landratsgut) oli rüütelkonnale kuulunud mõis.[1]

MõisteRedigeeri

Rüütelkonnamõisad olid kohalikele rüütelkondadele ja mitmesugustele aadli sihtasutustele kuulunud mõisad. Õiguslikult seisundilt olid need väga lähedased rüütlimõisatele. Tavaliselt olid need endised riigimõisad, mis olid doneeritud vastavate asutuste ülalpidamiseks. Päriseks annetatud valduste kõrval olid rüütelkondade käes rendil mitmed kroonumõisad. Lisaks sellele olid rüütelkondade hoole all kolm aadlipreilide kasvatusasutust, mille ülalpidamiseks oli annetatud nn stiftimõis.[2]

Rüütelkonnamõisad olid võrreldes rüütlimõisatega enamasti tagasihoidlikumalt hoonestatud.[1]

Rüütelkonnamõisad LäänemereprovintsidesRedigeeri

Eestimaa rüütelkondRedigeeri

Eestimaa rüütelkonna mõisadRedigeeri

Kasvatusasutuse ülalpidamiseks annetatud mõisRedigeeri

  • Vinni mõis (Finn), Johann Friedrichsteini aadlipreilide kasvatusasutus 1783−1918

Liivimaa rüütelkondRedigeeri

Liivimaa rüütelkonna mõisadRedigeeri

 
Plāņi rüütelkonnamõisa peahoone 2017. aastal.
  • Dutka mõis (Dutkenshof), rüütelkonna valduses 1725−1786
  • Lipšukalnsi mõis (Lipskaln), rüütelkonna valduses 1725−1786 ja 1797−1920
  • Lubi mõis (Lubbenhof), rüütelkonna valduses 1725−1786 ja 1797−1920
  • Plāņi mõis (Planhof), rüütelkonna valduses 1725−1786 ja 1797−1920
  • Trikāta mõis (Schloß Trikaten), rüütelkonna valduses 1725−1786 ja 1797−1920
  • Vecbrenguļi mõis (Alt-Wrangelshof), rüütelkonna valduses 1725−1786 ja 1797−1920
  • Vījciemsi mõis (Wiezemhof), rüütelkonna valduses 1810−1920

Liivimaa rüütelkonnale renditud riigimõisadRedigeeri

  • Avinurme mõis (Awwinorm), rüütelkonna käes rendil 1829−1905
  • Tori mõis (Torgel), a-st 1855 rüütelkonna käsutuses

Aadlisoost neidude varjupaiga ülalpidamiseks annetatud riigimõisad[4]Redigeeri

  • Koonga mõis (Kokenkau), doneeriti 1797 Viljandi aadlisoost neidude varjupaiga (kodu) ülalpidamiseks[5]
  • Kuressaare mõis (Kurresaar), doneeriti 1797 Viljandi aadlisoost neidude varjupaiga (kodu) ülalpidamiseks

Saaremaa rüütelkondRedigeeri

Saaremaa rüütelkonna mõisadRedigeeri

Kasvatusasutuse ülalpidamiseks annetatud mõisRedigeeri

  • Oriküla mõis, annetati 1871 Saaremaa aadlipreilide kasvatusasutuse ülalpidamiseks

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 http://web.archive.org/web/20141007094811/http://www.mois.ee/liigid.shtml (vaadatud 06.10.2014)
  2. Rosenberg, Tiit. Eesti mõisate ajalooline ülevaade. − Eesti mõisad. Tallinn: "Olion", 1944, lk 19, 20.
  3. Palju on rüütlikogu mõisatel maad. − Waba Maa. Nr. 42. 20. veebruar 1919, lk 3 [1].
  4. "Viljandi aadlipreilide varjupaik - EAA.1814". Ajalooarhiivide fondiloend.
  5. "Koonga mõis". Soontagana Turism.

KirjandusRedigeeri

  • Rosenberg, Tiit. Eesti mõisate ajalooline ülevaade. − Eesti mõisad. Tallinn: "Olion", 1944. Lk 7-55. Siin: lk 19-20.

Vaata kaRedigeeri