Kudjape kalmistu

Kudjape kalmistu (ka Kuressaare linnakalmistu) asub Kudjape külas Kuressaare kirdepiiri lähedal. See on rajatud 1780. aastal. Kalmistu asub 3 km kaugusel Kuressaare linnakeskusest.

Kudjape kalmistu piirdemüür

Buxhoevdeni kabelid

Nõukogude sõdurite mälestusmärk

Kirjanik Endla Tegova haud

Teises maailmasõjas langenud sõduritele on vana kalmistu lääneküljel eraldi rahula: tammepuude all lebab nii sakslaste, venelaste kui ka eestlaste luid. Saksa sõjaväekalmistu, kuhu on maetud ligi 700 sõjaväelast, taasavati 1996. aastal. Unarusse jäetud sõdurihaudade korrastamiseks andis raha Saksa Sõjahaudade Hoolde Rahvaliit.

Kalmistu uuemas osas on mälestusmärk küüditamise ja reisilaeva Estonia huku ohvritele. 2002. aastal restaureeriti Schmidti kabeli fassaadid ja katus ning valmistati uus uks. 2004. aastal restaureeriti Grosswaldi kabeli seinad ja interjöör. 2011. aastal püstitati mälestusrist 1941. aastal toimunud Kuressaare kommunistliku massimõrva ohvritele.

Kalmistu juurest algab laialehise metsa ja loomännikuga Kudjape-Upa loodusrada (5 km).

Kalmistu järgi on nime saanud siluri Kuressaare lademe Kudjape kihid.

Kalmistu arhitektuurist

Kabelid on ehitatud klassitsistlikus laadis ja arhitektuurimälestisena kaitse all. Peaväravas asuvad 1848. aastal ehitatud kreeka templeid jäljendavate sammastikfassaadidega kabelid.

1870. aastast pärineb uusgooti stiilis perekond Grosswaldi kabel ning järgmisest aastakümnest Otto Wildenbergi uusklassitsistlik kabel. Uusklassitsistliku Nolckeni kabeli ehitamise aeg pole täpselt teada.

Kalmistul leidub hulgaliselt 19. sajandi I poole raskete kiviplaatidega kaetud krüpthaudu ning meisterlikult viimistletud klassitsistlikke hauamonumente, millele sageli antud urni või vaasi kuju. Raiddekooris on esindatud kannelüürid, hammaslõige, rippuvad rätikud, vanikud ja teised klassitsistlikud motiivid.

• 

  Grosswaldti kabel

• 

  Wildenbergi kabel

• 

  Nolckeni kabel

• 

  Constantin Wiedemanni ja tema abikaasa haud

Kalmistule maetud tuntud isikuid

Kalmistu lõunapoolsesse ossa on maetud kultuuritegelased Johann Wilhelm Ludwig von Luce ja Jean Baptiste Holzmayer, kunstnik Friedrich Sigmund Stern. Martin Körberi haud asub kalmistu keskosas.

Veidi loode poole on maetud meditsiinidoktor akadeemik Aleksander Paldrok (1871–1944), kellel on suuri teeneid leepra ravimisel.

Kalmistul on ka Joosep Aaviku ja Axel von Buxhoevedeni viimne puhkepaik.

Sõjakalmistu

Kudjape kalmistul asub sõjakalmistu, kuhu on maetud umbes 700 sõjas langenut. Väidetavalt pärast Saaremaa taaslangemist Nõukogude okupatsiooni alla 1944. aastal tehti uue võimu käsul sõjakalmistu maatasa. Kalmistu taasavati 1996. aastal ning sinna maeti ümber mitu väiksemat Saaremaa saksa sõjahauda ja matmispaika.

• 
• 

Välislingid

• Kudjape kalmistu koduleht
• Kudjape kalmistu kultuurimälestiste riiklikus registris
• Kudjape kalmistust