Kudjape kalmistu
Kudjape kalmistu (ka Kuressaare linnakalmistu) asub Kudjape külas Kuressaare kirdepiiri lähedal. See on rajatud 1780. aastal. Kalmistu asub 3 km kaugusel Kuressaare linnakeskusest.
Teises maailmasõjas langenud sõduritele on vana kalmistu lääneküljel eraldi rahula: tammepuude all lebab nii sakslaste, venelaste kui ka eestlaste luid. Saksa sõjaväekalmistu, kuhu on maetud ligi 700 sõjaväelast, taasavati 1996. aastal. Unarusse jäetud sõdurihaudade korrastamiseks andis raha Saksa Sõjahaudade Hoolde Rahvaliit.
Kalmistu uuemas osas on mälestusmärk küüditamise ja reisilaeva Estonia huku ohvritele. 2002. aastal restaureeriti Schmidti kabeli fassaadid ja katus ning valmistati uus uks. 2004. aastal restaureeriti Grosswaldi kabeli seinad ja interjöör. 2011. aastal püstitati mälestusrist 1941. aastal toimunud Kuressaare kommunistliku massimõrva ohvritele.
Kalmistu juurest algab laialehise metsa ja loomännikuga Kudjape-Upa loodusrada (5 km).
Kalmistu arhitektuuristRedigeeri
Kabelid on ehitatud klassitsistlikus laadis ja arhitektuurimälestisena kaitse all. Peaväravas asuvad 1848. aastal ehitatud kreeka templeid jäljendavate sammastikfassaadidega kabelid.
1870. aastast pärineb uusgooti stiilis perekond Grosswaldi kabel ning järgmisest aastakümnest Otto Wildenbergi uusklassitsistlik kabel. Uusklassitsistliku Nolckeni kabeli ehitamise aeg pole täpselt teada.
Kalmistul leidub hulgaliselt 19. sajandi I poole raskete kiviplaatidega kaetud krüpthaudu ning meisterlikult viimistletud klassitsistlikke hauamonumente, millele sageli antud urni või vaasi kuju. Raiddekooris on esindatud kannelüürid, hammaslõige, rippuvad rätikud, vanikud ja teised klassitsistlikud motiivid.
Grosswaldti kabel
Wildenbergi kabel
Nolckeni kabel
Constantin Wiedemanni ja tema abikaasa haud
Kalmistule maetud tuntud isikuidRedigeeri
Kalmistu lõunapoolsesse ossa on maetud kultuuritegelased Johann Wilhelm Ludwig von Luce ja Jean Baptiste Holzmayer, kunstnik Friedrich Sigmund Stern. Martin Körberi haud asub kalmistu keskosas.
Veidi loode poole on maetud meditsiinidoktor akadeemik Aleksander Paldrok (1871–1944), kellel on suuri teeneid leepra ravimisel.
Kalmistul on ka Joosep Aaviku ja Axel von Buxhoevedeni viimne puhkepaik.
SõjakalmistuRedigeeri
Kudjape kalmistul asub sõjakalmistu, kuhu on maetud umbes 700 sõjas langenut. Väidetavalt pärast Saaremaa taaslangemist Nõukogude okupatsiooni alla 1944. aastal tehti uue võimu käsul sõjakalmistu maatasa. Kalmistu taasavati 1996. aastal ning sinna maeti ümber mitu väiksemat Saaremaa saksa sõjahauda ja matmispaika.[1]
ViitedRedigeeri
- ↑ II maailmasõjas hukkunute kalmistu kultuurimälestiste riiklikus registris
VälislingidRedigeeri
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kudjape kalmistu |
- Kudjape kalmistu koduleht
- Kudjape kalmistu kultuurimälestiste riiklikus registris
- Kudjape kalmistust