Kudjape kalmistu

kalmistu Saaremaal

Kudjape kalmistu (ka Kuressaare linnakalmistu) asub Kudjape külas Kuressaare kirdepiiri lähedal. See on rajatud 1780. aastal. Kalmistu asub 3 km kaugusel Kuressaare linnakeskusest.

Kudjape kalmistu piirdemüür
Buxhoevdeni kabelid
Nõukogude sõdurite mälestusmärk
Kirjanik Endla Tegova haud

1780. aastal rajatud linnakalmistu koos klassitsistlikus stiilis kabelitega on arhitektuurimälestis. Kalmistul paiknevad 4 kultuuritegelaste hauda (J. W. L. von Luce, Fr. S. Stern, J. B. Holzmayer ja M. Körber) on ajaloomälestistena kaitse all.

Kalmistu uuemas osas on mälestusmärk küüditamise ja reisilaeva Estonia huku ohvritele. 2002. aastal restaureeriti Schmidti kabeli fassaadid ja katus ning valmistati uus uks. 2004. aastal restaureeriti Grosswaldti kabeli seinad ja interjöör. 2011. aastal püstitati mälestusrist 1941. aastal toimunud Kuressaare kommunistliku massimõrva ohvritele.

Kalmistu juurest algab laialehise metsa ja loomännikuga Kudjape-Upa loodusrada (5 km).

Kalmistu järgi on nime saanud siluri Kuressaare lademe Kudjape kihid.[1]

Kalmistu arhitektuuristRedigeeri

Kabelid on ehitatud klassitsistlikus laadis ja arhitektuurimälestisena kaitse all. Peaväravas asuvad 1848. aastal ehitatud kreeka templeid jäljendavate sammastikfassaadidega kabelid.

1870. aastast pärineb uusgooti stiilis perekond Grosswaldti kabel[2]ning järgmisest aastakümnest Otto Wildenbergi uusklassitsistlik Wildenbergi kabel[3]. Uusklassitsistliku Nolckeni kabeli[4] ehitamise aeg pole täpselt teada. Kalmistul paikneb ka Kuressaare kuulsale kaupmeeste suguvõsale Schmidtidele kuulunud Schmidti kabel[5].

Kalmistu peavärava kõrval asuvad Lööne mõisnike Buxhoevedenite klassitsistlikud kabelid[6][7]. Ehitismälestis on ka Kudjape kalmistu piirdemüür väravatega[8] ja Kudjape kalmistu kellatorn[9].

Kalmistul leidub hulgaliselt 19. sajandi I poole raskete kiviplaatidega kaetud krüpthaudu ning meisterlikult viimistletud klassitsistlikke hauamonumente, millele sageli antud urni või vaasi kuju. Raiddekooris on esindatud kannelüürid, hammaslõige, rippuvad rätikud, vanikud ja teised klassitsistlikud motiivid.

Kalmistule maetud tuntud isikuidRedigeeri

Kalmistu lõunapoolsesse ossa on maetud kultuuritegelased Johann Wilhelm Ludwig von Luce ja Jean Baptiste Holzmayer, kunstnik Friedrich Sigmund Stern. Martin Körberi haud asub kalmistu keskosas.

Veidi loode poole on maetud meditsiinidoktor akadeemik Aleksander Paldrok (1871–1944), kellel on suuri teeneid leepra ravimisel.

Kalmistul on ka Joosep Aaviku ja Axel von Buxhoevedeni viimne puhkepaik.

SõjakalmistuRedigeeri

Teises maailmasõjas langenud sõduritele on vana kalmistu lääneküljel eraldi rahula: tammepuude all lebab nii sakslaste, venelaste kui ka eestlaste luid. Saksa sõjaväekalmistu, kuhu on maetud ligi 700 sõjaväelast, taasavati 1996. aastal. Unarusse jäetud sõdurihaudade korrastamiseks andis raha Saksa Sõjahaudade Hoolde Rahvaliit.

Kudjape kalmistul asub Kudjape Saksa sõjaväekalmistu, kuhu on maetud umbes 700 sõjas langenut. Väidetavalt pärast Saaremaa taaslangemist Nõukogude okupatsiooni alla 1944. aastal tehti uue võimu käsul sõjakalmistu maatasa. Kalmistu taasavati 1996. aastal ning sinna maeti ümber mitu väiksemat Saaremaa saksa sõjahauda ja matmispaika.[10]

ViitedRedigeeri

  1. stratigraafia terminoloogia
  2. Kudjape kalmistu Grosswaldti kabel kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 16.02.2022)
  3. Kudjape kalmistu Wildenbergi kabel kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 16.02.2022)
  4. Kudjape kalmistu Nolckeni kabel kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 16.02.2022)
  5. Kudjape kalmistu Schmidti kabel kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 16.02.2022)
  6. Kudjape kalmistu Buxhoevdeni kabel 1 kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 16.02.2022)
  7. Kudjape kalmistu Buxhoevdeni kabel 2 kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 16.02.2022)
  8. Kudjape kalmistu piirdemüür väravatega kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 16.02.2022)
  9. Kudjape kalmistu kellatorn kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 16.02.2022)
  10. II maailmasõjas hukkunute kalmistu kultuurimälestiste riiklikus registris

VälislingidRedigeeri