Ülenurme mõis

Ülenurme mõis (saksa keeles Uellenorm) oli 17. sajandi algul rajatud rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal. Tänapäeval jääb endine mõisasüda Kambja valla territooriumile, seal tegutseb Eesti Põllumajandusmuuseum.[1]

Endise Ülenurme mõisa peahoone
Ülenurme mõisapark

Ajalugu

muuda

1646 konfirmeeriti mõis ühele Busselbergile tema Tartus asunud kivimaja eest, mille Gustav II Adolf oli Tartu linnale kinkinud.

Mõisa viimased omanikud olid eestlased Georg Riik ja Peeter Muna; pärast mõisa riigistamist 1920. aastal läks territoorium jagamisele Peeter Muna ja tema väimehe, polkovnik Viktor Puskari vahel.[2]

Mõisa suurus

muuda

1914. aastal kuulus mõisa koosseisu 262,35 ha mõisamaad. Ülenurme oli Tartumaa mõisatest üks väiksemaid; sellest veel pisem oli vaid Mõra mõis.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. http://www.mois.ee/tartu/ylenurme.shtml
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2013. Vaadatud 21. novembril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Kirjandus

muuda
  • Maiste, Juhan. Nutt, Nele. Tartumaa mõisad. Näituse "Kaotatud paradiis" kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 111-112.
  • Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 54-5 [1].
  • Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 442-443 [2].

Välislingid

muuda