Kuramaa rüütelkond

Kuramaa rüütelkond
	Kuramaa rüütelkonna vapp
Asutatud	1570
Tegevuse lõpetanud	1920
Tegevuspiirkond	Kuramaa hertsogiriik; Kuramaa kubermang
Ametlikud keeled	saksa keel
Peaorgan	Kuramaa maapäev;

Kuramaa rüütelkond (ka Kuramaa-Piltene rüütelkond) oli Kuramaal tegutsenud seisuslik aadlikorporatsioon.

Kuramaa rüütelkonna juhtorganiks oli 1653 Kuramaa hertsogkonna hertsogi Gotthard Kettleri poolt Riias kokkukutsutud Kuramaa maapäev.

1570. aastal andis Kettler välja Kuramaa aadlike õigusi kinnitava (Privilegium Gothardinum), milles oli määratud Kuramaa aadli kohustused ja õigused ning samuti kinnitatud Poola kuninga Sigismund Augusti antud aadliprivileege. See oli edaspidi Kuramaa hertsogiriigi riigiõiguse ja riigikorralduse alus.

Kuramaa rüütelkond saadeti Lätis koos Liivimaa rüütelkonnaga laiali 1. juulil 1920 ja likvideeriti lõplikult Läti Seimi otsusega 27. juunil 1923.

Kuramaa rüütelkonna liikmetele kuulusid Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad. Rüütelkonnale kuulusid ka Venemaa keisri poolt annetatud 6 mõisa Tukumsi kreisis: Грендзенъ, Ирмлау, Дегаленъ, Фриедрихсбергъ, Петерталь, Абаусгофъ^[1].

Rüütelkonna liikmeidRedigeeri

Pikemalt artiklis Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel

Bagge af Boo
von Zum Berge
von Bilderling
von Bistram
von Bolschwing
von Bönninghausen (Boenninghausen) genannt BUDBERG
von der Brinken
von der Brüggen
von Brunnow
von Buchholtz
von Buttlar
von Derschau
von Dorthesen
von Düsterlohe
von Fircks
von Foelkersahm
von Funck
von Gerschau
von Haaren
von Hahn
op dem Hamme genannt von Schoeppingk
von Heyking
von Hohenastenberg genannt Wigant
von der Howen
von Hoyningen-Huene
von Keyserlingk
von Klopmann
von Korff
von Lieven
von Maltitz
von Manteuffel genannt Szoege
von Medem
von Meerscheidt genannt Hüllessem
von Mirbach
von Nettelhorst
von Nolde
von Oelsen
von der Osten gennant Driesen
von der Osten gennant Sacken
von Pfeilitzer gennant Franck
von Rahden
von der Recke
von der Roppide suguvõsa, mille asutajaks oli Riia piiskop Albert von Buxhövdeni vend Theoderich von Buxhövden
von Rosenberg
von Schilling
von Schlippinbach
von Stempel
von Tiesenhausen
von Tornau
von Vietinghoff gennant Scheel

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

↑ Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker.

KirjandusRedigeeri

August Wilhelm Hupel: Kurlands alter Adel und dessen Landgüter, oder kurländische Adelsmatrikul und Landrolle. ("Nordische Miscellaneen" St. 3, lk. 5-68.), Riga: 1781 Digitaalselt EEVAs.
Hupel, August Wilhelm (1781). Kurlands alter Adel und dessen Landgüter, oder kurländische Adelsmatrikul und Landrolle. Riga: Nordische Miscellaneen St. 3. Lk-d 5–68.

VälislingidRedigeeri

[1] Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker.

[1]