Lieven
perekond
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Lieven (ka Lyve, Lywen, Liwe, Liewen; läti: Līvens) on Rootsi, Liivimaa, Kuramaa, Saaremaa ja Venemaa aadlisuguvõsa, mis pärimuse järgi põlvneb liivlaste vanemast Kaupost, kelle aadliseisust tunnistas/tõstis aadliseisusse Rooma paavst Innocentius III 1202–1203 Kaupo ja piiskop Alberti kohtumisel Roomas. Kaupo liivi päritolust tekkis ka tema järglastel mugandatud liignimi Lieven.
Suguvõsa liikmeid
muuda- Heinrich Lieven (1512 – pärast 1563. aastat), maanõunik, Läänemaa Ellamaa, Teenuse, Liivi mõisa mõisnik[1], mõisad Lihula linnuseläänis võeti ära 1581, kuna ei allunud Rootsi kuningale vaid toetas Põhjamaade seitsmeaastases sõjas Taani kuningat
- Reinhold Lieven (1549–1629), Liivi mõisnik, Eestimaa maanõunik, Eestimaa aadlilipkonna kolonel, abielus Margarethe Fahrensbachiga[2] ja Alheit (Adelheid) (sünd. Treiden)
- vabahärra Jürgen Lieven (1580–1659), Rootsi sõjaväelane (kapten), Teenuse, Tolli mõisa mõisnik[3], kanti 1653 vabahärrasuguvõsana Rootsi rüütelkonda ja introdutseeriti aadlisuguvõsade loendisse 1654. aastal nr 45 all[4], kui Liewen.
- Berent (Bernhard) Lieven (u 1590–1649), Liivi mõisnik, abiellus Gertrud von Uexkülliga
- Eksjö vabahärra Reinhold (Liwe) Lieven (1621–1665), Rootsi jalaväekindralmajor, Saaremaa asehaldur, Sooniste, Kurisoo ja Valgevälja jt. mõisnik [5], introdutseeriti aadlisuguvõsade loendisse 1654. aastal nr 45 all
- Bernhard von Lieven (1651–1703), Rootsi jalaväekindral, Rootsi dominiooni Wismari kuberner
- Joachim Friedrich von Lieven (1662–1713), Rootsi ooberst, maanõunik; Valgevälja, Ervita, Alavere, Aruküla ja Udeva mõisnik
- Eksjö vabahärra Bernhard Otto von Liewen (1625–1700), Rootsi Turu lääni ooberst, Liivi mõisnik, introdutseeriti aadlisuguvõsade loendisse 1654. aastal nr 45 all, abiellus Elisabeth Gertrud von Wrangelliga
- Krahv Hans Heinrich von Liewen vanem (1664–1733), Rootsi sõjaväelane, aastast 1719 krahv, riigimarssal, Liivimaa õuekohtu president, Runsa mõisnik Upplands Väsby vallas (Vt. rootsi: Runsa herrgård ja Hans Henrik von Liewen d.ä.), kanti krahvisuguvõsana Rootsi rüütelkonda ja introdutseeriti aadlisuguvõsade loendisse 1720. aastal nr 67 all[6], kui Liewen
- Krahv Hans Heinrich von Liewen noorem (1704–1781), Rootsi sõjaväelane, riigimarssal, Rootsi dominiooni Pommeri kindralkuberner 1766–72 (Rootsi: Hans Henrik von Liewen d.y.)
- Vabahärra Berndt Vilhelm von Liewen (1685–1771), Rootsi sõjaväelane,
- Krahv Hans Heinrich von Liewen vanem (1664–1733), Rootsi sõjaväelane, aastast 1719 krahv, riigimarssal, Liivimaa õuekohtu president, Runsa mõisnik Upplands Väsby vallas (Vt. rootsi: Runsa herrgård ja Hans Henrik von Liewen d.ä.), kanti krahvisuguvõsana Rootsi rüütelkonda ja introdutseeriti aadlisuguvõsade loendisse 1720. aastal nr 67 all[6], kui Liewen
- Eksjö vabahärra Reinhold (Liwe) Lieven (1621–1665), Rootsi jalaväekindralmajor, Saaremaa asehaldur, Sooniste, Kurisoo ja Valgevälja jt. mõisnik [5], introdutseeriti aadlisuguvõsade loendisse 1654. aastal nr 45 all
- Reinhold Lieven (1549–1629), Liivi mõisnik, Eestimaa maanõunik, Eestimaa aadlilipkonna kolonel, abielus Margarethe Fahrensbachiga[2] ja Alheit (Adelheid) (sünd. Treiden)
Lievenite Rootsi haru
muudaLievenite Kuramaa ja Venemaa haru
muuda- Georg Reinhold von Lieven (1696–1763), vene kindral en chef, Pamūša (Gelb-Pommusch) ja Karksi mõisnik, abiellus Margar. Elisabeth Manteuffel gen. Szögega. [1](vene: Юрий Григорьевич Ливен)
- Karl Georg von Lieven (1778–1836), Dinhofa (Daugava, Dünhof) ja Mercendarbe (Merzendorf) mõisnik, kes abiellus 1800 Sayn-Wittgenstein-Hohensteini krahv Karl Theodor Wilhelmi (1744–1817) tütre krahvitar Charlottega (1778–1849) [2]
- Vabahärra (venepäraselt Parun) Wilhelm Heinrich von Lieven (1800–1880), Sloka kihelkonna Pavasari (Pawassern) mõisnik, vene sõjaväelane ja riigitegelane, Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberner 1861–64 (vene: Василий (Вильгельм) Карлович Ливен)
Venemaa haru rajajaks loetakse
- Vabahärra Otto Heinrich Andreas von Lievenit (1726–1781), Vene suurtükiväe kindralmajor, Püha Anna ordeni kavaler (1773), abiellus 1766 vabapreili Charlotte von Gaugrebeniga (1742–1828), kes oli Paul I teenistuses keisriprekonna pärijate kasvatajana ja sai 1826. aastal päritava vürsti tiitli: Святлейший Князь. Katariina II kinkis neile Jelgava lähedal asuva Mežotne lossi. (vene: Андрей Христианович (Романович) Ливен)
- Vürst Karl Christoph von Lieven (1767–1844), baltisaksa haridustegelane, Tartu ülikooli ja Tartu õpperingkonna kuraator, Venemaa haridusminister, kindralleitnant (1799), Balgale mõisnik ja Arhangelski sõjakuberner (Karl Christoph von Lieven)
- Vürst Otto Andreas von Lieven (1798–1856), vene kindralmajor, Blīdene mõisnik (vene: Андрей Карлович Ливен)
- Vürst Karl Heinrich von Lieven (1799–1881), Zentene (Senten) ja Skursteņi (Schorstädt) mõisnik
- Vürst Alexander Karl Nicolai von Lieven (1860–1914), vene 2. järgu kapten mereväes (vene: Александр Александрович Ливен)
- Vürst Alexander Friedrich von Lieven (1801–1880), vene jalaväekindral ja Taganrogi kuberner (inglise: Alexander Lieven)
- Vürst Andrei von Lieven (Ливен, Андрей Александрович) (1839–1913), Venemaa riigiametnik, Moskva kuberner, Riigivaraminister ja Riiginõukogu liige;
- Krahv Christoph Heinrich von Lieven (1774–1839), Venemaa sõjaväelane ja diplomaat, Venemaa saadik Berliinis ja Londonis, Venemaa Keisririigi Riiginõukogu liige, Bukaiši (Fockenhof) mõisnik Kuramaal (vene: Христофор Андреевич Ливен) – abikaasa krahvinna Dorothea von Lieven (ru), sündinud Benckendorff;
- Vürstinna Alexandra von Lieven (surn. 1974), abiellus 1924. aastal briti kriketimängija ja ärimehe baronet Sir John Edward Kynaston Studdiga (inglise: Kynaston Studd)
- Vürst Johann Georg von Lieven (1775–1848), vene kindralleitnant, osales Napoleoni vastases sõjas, Krimulda mõisnik (vene: Иван Андреевич Ливен)
- Vürst Paul Hermann von Lieven (1821–1881), Krimulda mõisnik, Mežotne majoraathärra, Liivimaa maamarssal 1862–66, ülemtseremooniameister ja Smiltenē mõisnik (vene: Павел Иванович Ливен)[3]
- Vürst Anatol Leonid von Lieven (1872–1937), Mežotne mõisnik, baltisaksa sõjaväelane (rittmeister), Vene kodusõja ajal valgekaartlaste komandör Lätis (vene: Анатолий Павлович Ливен)
- Paul von Liven (1875–1963), lahkus 1917. aastal Venemaalt, suri Londonis
- Leonid von Lieven (1909–)
- Aleksandr von Lieven (1919–1988), BBC Ida-Euroopa osakonna juht
- Dominic Lieven (1952–) (en)
- Vürst Paul Hermann von Lieven (1821–1881), Krimulda mõisnik, Mežotne majoraathärra, Liivimaa maamarssal 1862–66, ülemtseremooniameister ja Smiltenē mõisnik (vene: Павел Иванович Ливен)[3]
- Vürst Karl Christoph von Lieven (1767–1844), baltisaksa haridustegelane, Tartu ülikooli ja Tartu õpperingkonna kuraator, Venemaa haridusminister, kindralleitnant (1799), Balgale mõisnik ja Arhangelski sõjakuberner (Karl Christoph von Lieven)
Vaata ka
muuda- Liivi mõis (Parmel) – rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal
- Lievenite kabel Karksi kihelkonnas Pärnumaal
- Līvāni (Livenhof) – linn Preiļi rajoonis, Latgales
- Līveni mõis (Līvena muiža; Lievenhof) – mõis Ķekava vallas Riia rajoonis
Viited
muuda- ↑ Heinrich Live, www.adelsvapen.com
- ↑ Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, 1935
- ↑ Tolli mõis (Kullamaa khk)
- ↑ Von Liewen nr 45, www.adelsvapen.com
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland, Görlitz, 1930
- ↑ Grevliga ätten von Liewen nr 67, www.adelsvapen.com
Välislingid
muuda- Baltisches Wappenbuch – Suguvõsa vapid
- Sissekanne Saaremaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus
- Liewen af Eksiö Rootsi Aadlikalendris 1923
- Sissekanne Online-Gothas
- von Lieven Svenskt biografiskt handlexikonis (rootsi keeles)
- von Lieven Nordisk familjebokis (rootsi keeles)
- von Lieven Gustaf Elgenstierna, Den introducerade svenska adelns ättartavlor, s 634-642, STOCKHOLM 1928 KUNGL. BOKTRYCKERIET P. A. NORSTEDT & SÖNER (rootsi keeles)
- Lievenite andmebaas
- Бароны фон Ливен
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lieven |