Lieven

Lieven (ka Lyve, Lywen, Liwe, Liewen; läti: Līvens) on Rootsi, Liivimaa, Kuramaa, Saaremaa ja Venemaa aadlisuguvõsa, mis pärimuse järgi põlvneb liivlaste vanemast Kaupost, kelle aadliseisust tunnistas/tõstis aadliseisusse Rooma paavst Innocentius III 1202–1203 Kaupo ja piiskop Alberti kohtumisel Roomas. Kaupo liivi päritolust tekkis ka tema järglastel mugandatud liignimi Lieven.

Lieveni suguvõsa parunivapp

Lieveni suguvõsa krahvivapp (Püha Rooma keisririik)

Lieveni suguvõsa krahvivapp (Venemaa keisririik)

Lieveni suguvõsa vürstivapp

Suguvõsa liikmeidRedigeeri

Heinrich Lieven, Liivi mõisa mõisnik
- Reinhold Lieven (1549–1629), Liivi mõisnik, Eestimaa maanõunik, abielus Margarethe Fahrensbachiga^[1] ja Alheit (Adelheid) (sünd. Treiden)
  - Jürgen Lieven (1580–1659), Tolli mõisa mõisnik^[2]
  - Berent (Bernhard) Lieven (u 1590–1649), Liivi mõisnik, abiellus Gertrud von Uexkülliga
    - Eksjö vabahärra Reinhold (Liwe) Lieven (1621–1665), Rootsi jalaväekindralmajor, Saaremaa asehaldur, Sooniste, Kurisoo ja Valgevälja jt. mõisnik ^[3]
      - Bernhard von Lieven (1651–1703), Rootsi jalaväekindral, Rootsi dominiooni Wismari kuberner
      - Joachim Friedrich von Lieven (1662–1713), Rootsi ooberst, maanõunik; Valgevälja, Ervita, Alavere, Aruküla ja Udeva mõisnik
    - Eksjö vabahärra Bernhard Otto von Liewen (1625–1700), Rootsi Turu lääni ooberst, Liivi mõisnik, abiellus Elisabeth Gertrud von Wrangelliga
      - Krahv Hans Heinrich von Liewen vanem (1664–1733), Rootsi sõjaväelane, aastast 1719 krahv, riigimarssal, Runsa mõisnik Upplands Väsby vallas (Vt. rootsi: Runsa herrgård ja Hans Henrik von Liewen d.ä.)
        Krahv Hans Henrik von Liewen noorem (1704–1781), Rootsi sõjaväelane, riigimarssal, Rootsi dominiooni Pommeri kindralkuberner 1766–72 (Rootsi: Hans Henrik von Liewen d.y.)
      - Vabahärra Berndt Vilhelm von Liewen (1685–1771), Rootsi sõjaväelane,

Lievenite Rootsi haruRedigeeri

Lievenite Kuramaa ja Venemaa haruRedigeeri

Georg Reinhold von Lieven (1696–1763), vene kindral en chef, Pamūša (Gelb-Pommusch) ja Karksi mõisnik, abiellus Margar. Elisabeth Manteuffel gen. Szögega. [1](vene: Юрий Григорьевич Ливен)
Karl Georg von Lieven (1778–1836), Dinhofa (Daugava, Dünhof) ja Mercendarbe (Merzendorf) mõisnik, kes abiellus 1800 Sayn-Wittgenstein-Hohensteini krahv Karl Theodor Wilhelmi (1744–1817) tütre krahvitar Charlottega (1778–1849) [2]
- Vabahärra (venepäraselt Parun) Wilhelm Heinrich von Lieven (1800–1880), Sloka kihelkonna Pavasari (Pawassern) mõisnik, vene sõjaväelane ja riigitegelane, Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberner 1861–64 (vene: Василий (Вильгельм) Карлович Ливен)

Venemaa haru rajajaks loetakse

Vabahärra Otto Heinrich Andreas von Lievenit (1726–1781), Vene suurtükiväe kindralmajor, Püha Anna ordeni kavaler (1773), abiellus 1766 vabapreili Charlotte von Gaugrebeniga (1742–1828), kes oli Paul I teenistuses keisriprekonna pärijate kasvatajana ja sai 1826. aastal päritava vürsti tiitli: Святлейший Князь. Katariina II kinkis neile Jelgava lähedal asuva Mežotne lossi. (vene: Андрей Христианович (Романович) Ливен)
- Vürst Karl Christoph von Lieven (1767–1844), baltisaksa haridustegelane, Tartu ülikooli ja Tartu õpperingkonna kuraator, Venemaa haridusminister, kindralleitnant (1799), Balgale mõisnik ja Arhangelski sõjakuberner (Karl Christoph von Lieven)
  - Vürst Otto Andreas von Lieven (1798–1856), vene kindralmajor, Blīdene mõisnik (vene: Андрей Карлович Ливен)
  - Vürst Karl Heinrich von Lieven (1799–1881), Zentene (Senten) ja Skursteņi (Schorstädt) mõisnik
    - Vürst Alexander Karl Nicolai von Lieven (1860–1914), vene 2. järgu kapten mereväes (vene: Александр Александрович Ливен)
  - Vürst Alexander Friedrich von Lieven (1801–1880), vene jalaväekindral ja Taganrogi kuberner (inglise: Alexander Lieven)
    - Vürst Andrei von Lieven (Ливен, Андрей Александрович) (1839–1913), Venemaa riigiametnik, Moskva kuberner, Riigivaraminister ja Riiginõukogu liige;
- Krahv Christoph Heinrich von Lieven (1774–1839), Venemaa sõjaväelane ja diplomaat, Venemaa saadik Berliinis ja Londonis, Venemaa Keisririigi Riiginõukogu liige, Bukaiši (Fockenhof) mõisnik Kuramaal (vene: Христофор Андреевич Ливен) – abikaasa krahvinna Dorothea von Lieven (ru), sündinud Benckendorff;
  - Vürstinna Alexandra von Lieven (surn. 1974), abiellus 1924. aastal briti kriketimängija ja ärimehe baronet Sir John Edward Kynaston Studdiga (inglise: Kynaston Studd)
- Vürst Johann Georg von Lieven (1775–1848), vene kindralleitnant, osales Napoleoni vastases sõjas, Krimulda mõisnik (vene: Иван Андреевич Ливен)
  - Vürst Paul Hermann von Lieven (1821–1881), Krimulda mõisnik, Mežotne majoraathärra, Liivimaa maamarssal 1862–66, ülemtseremooniameister ja Smiltenē mõisnik (vene: Павел Иванович Ливен)[3]
    - Vürst Anatol Leonid von Lieven (1872–1937), Mežotne mõisnik, baltisaksa sõjaväelane (rittmeister), Vene kodusõja ajal valgekaartlaste komandör Lätis (vene: Анатолий Павлович Ливен)
    - Paul von Liven (1875–1963), lahkus 1917. aastal Venemaalt, suri Londonis
      - Leonid von Lieven (1909–)
      - Aleksandr von Lieven (1919–1988), BBC Ida-Euroopa osakonna juht
        Dominic Lieven (1952–) (en)

Vaata kaRedigeeri

Liivi mõis (Parmel) – rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal
Lievenite kabel Karksi kihelkonnas Pärnumaal
Līvāni (Livenhof) – linn Preiļi rajoonis, Latgales
Līveni mõis (Līvena muiža; Lievenhof) – mõis Ķekava vallas Riia rajoonis

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri

[PhEzr-1] Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, 1935

[Sz1k8-2] Tolli mõis (Kullamaa khk)

[4IYlp-3] Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland, Görlitz, 1930

[1]

[2]

[3]