Ava peamenüü

Tartu õpperingkond, aastast 1893 Riia õpperingkond (saksa keeles Dorpatscher Lehrbezirk, hiljem Rigascher Lehrbezirk, vene keeles Дерптский учебный округ, hiljem Рижский учебный округ) oli Venemaa keisririigi, Venemaa Vabariigi ja Venemaa Nõukogude Vabariigi koolihalduspiirkond aastatel 18031918.

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Tartu õpperingkond moodustati 1803. aastal keiser Aleksander I ukaasiga, millega Venemaa keisririigi territoorium jagati kuueks õpperingkonnaks. Tartu koolihalduspiirkonna keskuseks sai Tartu ülikool; selle eesotsas seisis Peterburis resideeriv kuraator, kes allus Venemaa Rahvahariduse Ministeeriumile. Õpperingkonna moodustasid Eestimaa, Kuramaa ja Liivimaa kubermang; aastatel 1803−1812 oli selle osa ka Viiburi kubermang. 1893. aastal nimetati piirkond ümber Riia õpperingkonnaks. See kaotati 1918. aastal Venemaa Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi korraldusega.

Kuraatori pädevus ja ülesandedRedigeeri

Koolide tegevust õpperingkonnas juhtis kuni 1837. aastani Tartu ülikooli juurde moodustatud koolikomisjon, mis allus kuraatorile; 1837. aastal võttis likvideeritud komisjoni ülesanded üle kuraatori nõukogu. Kuraatorile allusid Tartu ülikool, kubermangude gümnaasiumid, kreiskoolid, elementaarkoolid ja eraõppeasutused. 1837. aastani teostas kuraator järelevalvet talurahvakoolide üle, 1873. aastal allutati talle Vene õigeusutunnistusse üleläinud talupoegade laste talurahvakoolid ja 1885. aastal ka luteri talurahvakoolid. Riigieelarvelistes kroonukoolides valvas kuraator nii õppetöö kui majandustegevuse, linna- ja erakoolides ainult õppetöö korralduse üle.

1837. aastani olid kuraatori ülesanded: 1) järelevalve seaduste ja haridusministeeriumi eeskirjade täitmise üle, 2) aruannete esitamine haridusministeeriumile õppetöö ja riigi raha kulutamise kohta, 3) koolide tegevuse organiseerimine ja revideerimine ning 4) professorite ja gümnaasiumidirektorite ministrile esitamine ametisse kinnitamiseks. 1837. aastal loodud kuraatori nõukogu oli abistav institutsioon. Selle pädevusse kuulusid järgmised küsimused: poolaasta-, aasta- ja revideerimisaruanded; gümnaasiumide, kreiskoolide ja eraõppeasutuste avamine ja sulgemine; ametnike ja õpetajate töö ning kuritarvitused; koolimajade ost, müük, rent, ehitamine jms. Erimeelsuste korral kuraatori ja nõukogu liikmete vahel esitati küsimus otsustamiseks ministrile.

Kuraatori kantseleiRedigeeri

Kuraatori kantselei asus kuni 1835. aastani keisririigi pealinnas Peterburis, seejärel aga aastatel 18351870 ja 18761886 Tartus ning 18701876 ja 18861915 Riias. I maailmasõja ajal toodi see rinde läheduse tõttu 1915. aastal Tartusse tagasi.

Tartu (Riia) õpperingkonna kuraatorid 1803−1918Redigeeri

Tartu õpperingkonna kuraatorid 1803−1893Redigeeri

Ametiaeg Nimi Auaste Eluaastad
1803−1817
Friedrich Maximilian von Klinger kindralmajor (aastast 1811 kindralleitnant) 1751−1831
1817−1828
krahv (aastast 1826 hiilguslik vürst) Karl Christoph von Lieven kindralleitnant (aastast 1827 jalaväekindral) 1767−1844
1828−1835
vabahärra Carl Magnus von der Pahlen kindralleitnant 1779−1863
18361854
Gustav von Craffström kindralleitnant (aastast 1850 jalaväekindral) 1784−1854
1854−1862
Georg Friedrich von Bradke salanõunik (aastast 1860 tõeline salanõunik) 1796−1862
1862−1869
krahv Alexander Friedrich von Keyserling tõeline riiginõunik (aastast 1866 õuemeister) 1815−1891
18711875
Pjotr Karlovitš Žerve senaator 1832−1890
1875−1880
Andrei Aleksandrovitš Saburov tõeline riiginõunik (aastast 1879 salanõunik) 1837−1916
18831890
Mihhail Nikolajevitš Kapustin salanõunik 1828−1899
1890−1893
Nikolai Aleksejevitš Lavrovski 1825−1899

Riia õpperingkonna kuraatorid 1893−1918Redigeeri

Ametiaeg Nimi Auaste Eluaastad
1893−1899
Nikolai Aleksejevitš Lavrovski 1825−1899
19001902
Aleksandr Nikolajevitš Švarts salanõunik 1848−1915
1902−1904
Pjotr Petrovitš Izvolski kammerhärra (aastast 1903 riiginõunik) 1863−1928
1904−1907
Grigori Konstantinovitš Uljanov doktor 1859−1912
19081913
Sergei Mihhailovitš Prutšenko kammerhärra (aastast 1911 tõeline riiginõunik) 1868−1920
1913−1917
Aleksei Ivanovitš Štšerbakov kammerhärra (1910. aastast; aastast 1911 tõeline riiginõunik) 1858−1944
1917−1918
Vladimir Grabar 1865−1956

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri