Tartu õpperingkond

Tartu õpperingkond, aastast 1893 Riia õpperingkond (saksa keeles Dorpatscher Lehrbezirk, hiljem Rigascher Lehrbezirk, vene keeles Дерптский учебный округ, hiljem Рижский учебный округ) oli Venemaa keisririigi, Venemaa Vabariigi ja Venemaa Nõukogude Vabariigi koolihalduspiirkond aastatel 18031918.

AjaluguRedigeeri

Tartu õpperingkond moodustati 1803. aastal keiser Aleksander I ukaasiga, millega Venemaa keisririigi territoorium jagati kuueks õpperingkonnaks. Tartu koolihalduspiirkonna keskuseks sai Tartu ülikool; selle eesotsas seisis Peterburis resideeriv kuraator, kes allus Venemaa Rahvahariduse Ministeeriumile. Õpperingkonna moodustasid Eestimaa, Kuramaa ja Liivimaa kubermang; aastatel 1803−1812 oli selle osa ka Viiburi kubermang. 1893. aastal nimetati piirkond ümber Riia õpperingkonnaks. See kaotati 1918. aastal Venemaa Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi korraldusega.

Kuraatori pädevus ja ülesandedRedigeeri

Koolide tegevust õpperingkonnas juhtis kuni 1837. aastani Tartu ülikooli juurde moodustatud koolikomisjon, mis allus kuraatorile; 1837. aastal võttis likvideeritud komisjoni ülesanded üle kuraatori nõukogu. Kuraatorile allusid Tartu ülikool, kubermangude gümnaasiumid, kreiskoolid, elementaarkoolid ja eraõppeasutused. 1837. aastani teostas kuraator järelevalvet talurahvakoolide üle, 1873. aastal allutati talle Vene õigeusutunnistusse üleläinud talupoegade laste talurahvakoolid ja 1885. aastal ka luteri talurahvakoolid. Riigieelarvelistes kroonukoolides valvas kuraator nii õppetöö kui majandustegevuse, linna- ja erakoolides ainult õppetöö korralduse üle.

1837. aastani olid kuraatori ülesanded: 1) järelevalve seaduste ja haridusministeeriumi eeskirjade täitmise üle, 2) aruannete esitamine haridusministeeriumile õppetöö ja riigi raha kulutamise kohta, 3) koolide tegevuse organiseerimine ja revideerimine ning 4) professorite ja gümnaasiumidirektorite ministrile esitamine ametisse kinnitamiseks. 1837. aastal loodud kuraatori nõukogu oli abistav institutsioon. Selle pädevusse kuulusid järgmised küsimused: poolaasta-, aasta- ja revideerimisaruanded; gümnaasiumide, kreiskoolide ja eraõppeasutuste avamine ja sulgemine; ametnike ja õpetajate töö ning kuritarvitused; koolimajade ost, müük, rent, ehitamine jms. Erimeelsuste korral kuraatori ja nõukogu liikmete vahel esitati küsimus otsustamiseks ministrile.

Kuraatori kantseleiRedigeeri

Kuraatori kantselei asus kuni 1835. aastani keisririigi pealinnas Peterburis, seejärel aga aastatel 18351870 ja 18761886 Tartus ning 18701876 ja 18861915 Riias. I maailmasõja ajal toodi see rinde läheduse tõttu 1915. aastal Tartusse tagasi.

Tartu (Riia) õpperingkonna kuraatorid 1803−1918Redigeeri

Tartu õpperingkonna kuraatorid 1803−1893Redigeeri

Ametiaeg Pilt Nimi Auaste
1803−1817
  Friedrich Maximilian von Klinger (1751−1831) kindralmajor (aastast 1811 kindralleitnant)
1817−1828
  krahv (aastast 1826 hiilguslik vürst) Karl Christoph von Lieven (1767−1844) kindralleitnant (aastast 1827 jalaväekindral)
1828−1835
  vabahärra Carl Magnus von der Pahlen (1779−1863) kindralleitnant
18361854
  Gustav von Craffström (1784−1854) kindralleitnant (aastast 1850 jalaväekindral)
1854−1862
Georg Friedrich von Bradke (1796−1862) salanõunik (aastast 1860 tõeline salanõunik)
1862−1869
  krahv Alexander Friedrich von Keyserling (1815−1891) tõeline riiginõunik (aastast 1866 õuemeister)
18711875
Pjotr Karlovitš Žerve (1832−1890) senaator
1875−1880
  Andrei Aleksandrovitš Saburov (1837−1916) tõeline riiginõunik (aastast 1879 salanõunik)
18831890
  Mihhail Nikolajevitš Kapustin (1828−1899) salanõunik
1890−1893
  Nikolai Aleksejevitš Lavrovski (1825−1899)

Riia õpperingkonna kuraatorid 1893−1918Redigeeri

Ametiaeg Pilt Nimi Auaste
1893−1899
  Nikolai Aleksejevitš Lavrovski (1825−1899)
19001902
  Aleksandr Nikolajevitš Švarts (1848−1915) salanõunik
1902−1904
  Pjotr Petrovitš Izvolski (1863−1928) kammerhärra (aastast 1903 riiginõunik)
1904−1907
  Grigori Konstantinovitš Uljanov (1859−1912) doktor
19081913
  Sergei Mihhailovitš Prutšenko (1868−1920) kammerhärra (aastast 1911 tõeline riiginõunik)
1913−1917
  Aleksei Ivanovitš Štšerbakov (1858−1944) kammerhärra (1910. aastast; aastast 1911 tõeline riiginõunik)
1917−1918
  Vladimir Grabar (1865−1956)

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri