Tartu õpperingkond

Tartu õpperingkond, aastast 1893 Riia õpperingkond (saksa keeles Dorpatscher Lehrbezirk, hiljem Rigascher Lehrbezirk, vene keeles Дерптский учебный округ, hiljem Рижский учебный округ) oli Venemaa keisririigi, Venemaa Vabariigi ja Venemaa Nõukogude Vabariigi koolihalduspiirkond aastatel 18031918.

AjaluguRedigeeri

Tartu õpperingkond moodustati 1803. aastal keiser Aleksander I ukaasiga, millega Venemaa keisririigi territoorium jagati kuueks õpperingkonnaks. Tartu koolihalduspiirkonna keskuseks sai Tartu ülikool; selle eesotsas seisis Peterburis resideeriv kuraator, kes allus Venemaa Rahvahariduse Ministeeriumile. Õpperingkonna moodustasid Eestimaa, Kuramaa ja Liivimaa kubermang; aastatel 1803−1812 oli selle osa ka Viiburi kubermang. 1893. aastal nimetati piirkond ümber Riia õpperingkonnaks. See kaotati 1918. aastal Venemaa Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi korraldusega.

Kuraatori pädevus ja ülesandedRedigeeri

Koolide tegevust õpperingkonnas juhtis kuni 1837. aastani Tartu ülikooli juurde moodustatud koolikomisjon, mis allus kuraatorile; 1837. aastal võttis likvideeritud komisjoni ülesanded üle kuraatori nõukogu. Kuraatorile allusid Tartu ülikool, kubermangude gümnaasiumid, kreiskoolid, elementaarkoolid ja eraõppeasutused. 1837. aastani teostas kuraator järelevalvet talurahvakoolide üle, 1873. aastal allutati talle Vene õigeusutunnistusse üleläinud talupoegade laste talurahvakoolid ja 1885. aastal ka luteri talurahvakoolid. Riigieelarvelistes kroonukoolides valvas kuraator nii õppetöö kui majandustegevuse, linna- ja erakoolides ainult õppetöö korralduse üle.

1837. aastani olid kuraatori ülesanded: 1) järelevalve seaduste ja haridusministeeriumi eeskirjade täitmise üle, 2) aruannete esitamine haridusministeeriumile õppetöö ja riigi raha kulutamise kohta, 3) koolide tegevuse organiseerimine ja revideerimine ning 4) professorite ja gümnaasiumidirektorite ministrile esitamine ametisse kinnitamiseks. 1837. aastal loodud kuraatori nõukogu oli abistav institutsioon. Selle pädevusse kuulusid järgmised küsimused: poolaasta-, aasta- ja revideerimisaruanded; gümnaasiumide, kreiskoolide ja eraõppeasutuste avamine ja sulgemine; ametnike ja õpetajate töö ning kuritarvitused; koolimajade ost, müük, rent, ehitamine jms. Erimeelsuste korral kuraatori ja nõukogu liikmete vahel esitati küsimus otsustamiseks ministrile.

Kuraatori kantseleiRedigeeri

Kuraatori kantselei asus kuni 1835. aastani keisririigi pealinnas Peterburis, seejärel aga aastatel 18351870 ja 18761886 Tartus ning 18701876 ja 18861915 Riias. I maailmasõja ajal toodi see rinde läheduse tõttu 1915. aastal Tartusse tagasi.

Rahvakoolide direktorRedigeeri

26.. jaanuari 1887 seadusega Tartu õpperingkonna algkoolide järelvalve korralduse kohta loodi kubermangu rahvakoolide direktori ametikoht. Rahvakoolide direktor oli kõrgem haridusametnik, kellele allusid otseselt kubermangu linnakoolid ja rahvakoolide inspektorite vahendusel luteri- ja õigeusu linna- ja maa-algkoolid ja eraõppeasutused. Esialgu oli Tartu (aga alates 1893. aastast Riia) õpperingkonnas üks rahvakoolide direktor Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kohta, kuid 28.01.1892 kinnitatud Riiginõukogu arvamusega asutati juurde teine rahvakoolide direktori ametikoht asukohaga Tallinnas, kelle tegevuspiirkonda kuulusid peale Eestimaa kubermangu koolide ka Liivimaa kubermangu Saare-, Pärnu- ja Viljandimaa koolid. Alates 1. jaanuarist 1898. aastal oli rahvakoolide direktor ametis igas kubermangus ning Põhja-Eesti koolid allusid Eestimaa kubermangu rahvakoolide direktorile, Lõuna-Eesti ja Saaremaa koolid Liivimaa kubermangu rahvakoolide direktorile. 1914. aastal oli nende järelvalve all Eestimaa kubermangus 8, Liivimaa kubermangus 17, Kuramaa kubermangus 14 linnakooli. Rahvakoole oli Liivimaal 1605, Kuramaal ja Eestimaal kokku 1112 kooli[1]. Rahvakoolide direktorid allusid ikka Tartu (Riia) õpperingkonna kuraatorile ning rahvakoolide direktorite ametikohad kaotati 1918. aasta jaanuaris seoses Riia õpperingkonna tegevuse lõpetamisega[2].

Tartu (Riia) õpperingkonna kuraatorid 1803−1918Redigeeri

Tartu õpperingkonna kuraatorid 1803−1893Redigeeri

Ametiaeg Pilt Nimi Auaste
1803−1817
  Friedrich Maximilian von Klinger (1751−1831) kindralmajor (a-st 1811 kindralleitnant)
1817−1828
  krahv (aastast 1826 hiilguslik vürst) Karl Christoph von Lieven (1767−1844) kindralleitnant (a-st 1827 jalaväekindral)
1828−1835
  vabahärra Carl Magnus von der Pahlen (1779−1863) kindralleitnant
18361854
  Gustav von Craffström (1784−1854) kindralleitnant (a-st 1850 jalaväekindral)
1854−1862
Georg Friedrich von Bradke (1796−1862) salanõunik (a-st 1860 tõeline salanõunik)
1862−1869
  krahv Alexander Friedrich von Keyserling (1815−1891) tõeline riiginõunik (a-st 1866 õuemeister)
18711875
Pjotr Karlovitš Žerve (1832−1890) tõeline riiginõunik (a-st 1874 salanõunik)
1875−1880
  Andrei Aleksandrovitš Saburov (1837−1916) tõeline riiginõunik (a-st 1879 salanõunik)
18831890
  Mihhail Nikolajevitš Kapustin (1828−1899) salanõunik
1890−1893
  Nikolai Aleksejevitš Lavrovski (1825−1899) salanõunik

Riia õpperingkonna kuraatorid 1893−1918Redigeeri

Ametiaeg Pilt Nimi Auaste
1893−1899
  Nikolai Aleksejevitš Lavrovski (1825−1899) salanõunik
19001902
  Aleksandr Nikolajevitš Švarts (1848−1915) salanõunik
1902−1904
  Pjotr Petrovitš Izvolski (1863−1928) kammerhärra, riiginõunik (a-st 1903)
1904−1907
  Grigori Konstantinovitš Uljanov (1859−1912) riiginõunik (a-st 1905 tõeline riiginõunik)
19081913
  Sergei Mihhailovitš Prutšenko (1868−1920) kammerhärra, tõeline riiginõunik (a-st 1911)
1913−1917
  Aleksei Ivanovitš Štšerbakov (1858−1944) kammerhärra, tõeline riiginõunik
1917−1918
  Vladimir Grabar (1865−1956) tõeline riiginõunik

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Teine rahwakooltde direktor Liiwimaale, Eesli jaoskonda., Postimees (1886-1944), nr. 140, 22 juuni 1913
  2. 6.1.2.1. Rahvakoolide direktor, www.eha.ee

KirjandusRedigeeri