Saaremaa asehaldurite loend
Selles loendis on loetletud Saaremaa asehaldurid alates Taani võimuperioodist XVI sajandil kuni XX sajandi alguseni.
Taani aeg
muuda
Pikemalt artiklis Saaremaa asehaldur#Taani aeg, Saaremaa ajalugu#Taani kuningriigis
Pärast Saare-Lääne piiskopkonna ostmist loovutas Taani kuningas Frederik II selle oma vennale Magnusele. Haldusvõimu teostamiseks seati ametisse asehaldur. 1572. aastal allutati Saaremaa otseselt kuningavõimule. Selline korraldus kehtis kuni 1645. aastani, mil Saarema liidendati Brömsebro rahu alusel Rootsiga.
Saaremaa asehaldurid 1560−1645
muuda| Ametiaeg | Nimi | Märkused |
|---|---|---|
| 1560−1563 | Dietrich von Behr (u 1505−1575) | |
| 1562−1574 | Heinrich von Lüdinghausen gen. Wulff (enne 1510−1574) | Endine Maasilinna foogt, Ida-Saaremaa asehaldur |
| 1563−1567 | Christoffer Valkendorf (1525−1601) | |
| 1574−1576 | Claus von Ungern (u 1540−1577) | |
| 1576−1579 | Johann von Uexküll (suri 1583) | |
| Vincents Jensen Juel (u 1530−1579) | ||
| 1579−1584 | Jürgen von Fahrensbach (1551−1602) | |
| 1584−1589 | Matthias Budde (u 1553−1591) | |
| 1589−1594 | Johann Schwalbe (Swabe) (suri 1594) | |
| 1594−1612 | Claus Maltesen Sehested (1558−1612) | |
| 1612−1613 | Niels Mogensen Krag (1574−1650) | |
| 1613−1622 | Jacob Lavesen Beck (1570−1622) | |
| 1622−1634 | Frederik Frandsen Rantzau (1590−1645) | |
| 1634−1643 | Anders Bille (1600−1657) | |
| 1643−1645 | Ebbe Ulfeldt (1616−1682) | taani k. Lensmand på Arnsborg (Øsel)[1] |
Rootsi aeg
muuda- Pikemalt artiklis Saaremaa kuberner#Rootsi aeg
- Pikemalt artiklis Saaremaa maapealik#Rootsi aeg
Pärast Saaremaa Rootsiga liidendamist (1645) allutati see esialgu Riia kubernerile, kuid juba samal aastal nimetati ametisse kuberner. XVII sajandi lõpul asendati kuberneri ametikoht maapealiku institutsiooniga, mis jäi kehtima kuni 1710. aastani.
Saaremaa kubernerid 1645−1690
muuda| Ametiaeg | Nimi | Auaste | Märkused |
|---|---|---|---|
| 1645−1648 | Anders Hästehufvud (1577−1657) | viitseadmiral | |
| 1648−1654 | Johan Utter (1605−1654) | ooberstleitnant | Nimetatud ka asehalduriks[2] |
| 1654−1660 | vabahärra Reinhold Liwe (1621−1665) | ooberstleitnant | Ühtlasi Kuressaare komandant |
| 1660−1676 | vabahärra Carl Sparre (1627−1701) | ooberst (a-st 1664 kindralmajor, a-st 1668 kindralleitnant, a-st 1675 kindral) | |
| 1676−1678 | Carl Siöblad (1611−1696)[3] | suurtükiväekindral | |
| 1678−1687 | Georg (Jürgen) von der Osten gen. Sacken (1617−1690) | ||
| 1687−1689 | vabahärra Carl Siöblad (1611−1696) | suurtükiväekindral | 2. ametiaeg |
| 1689−1690 | Georg (Jürgen) von der Osten gen. Sacken (1617−1690) | 2. ametiaeg |
Saaremaa maapealikud 1689−1710
muuda| Ametiaeg | Nimi | Auaste | Märkused |
|---|---|---|---|
| 1689−1690 | Lars Eldstierna (suri 1701)[4] | kammernõunik | |
| 1690−1701 | vabahärra Peter Örneklou (1631−1701) | ooberst | |
| 1701−1710 | Engelbrecht Mannerburg (1639−1719) | Lahkus Saaremaalt 1710 |
Saaremaa viitsemaapealikud 1689−1710
muuda| Ametiaeg | Nimi | Auaste | Märkused |
|---|---|---|---|
| 1689−1690 | Matthias von Stackelberg (1631−1704) | ooberstleitnant | Ühtlasi Kuressaare komandant |
| 1691−1701 | Engelbrecht Mannerburg (1639−1719) |
Vene aeg
muuda- Pikemalt artiklis Saaremaa maapealik#Vene aeg
- Pikemalt artiklis Saaremaa asehaldur#Vene aeg
Pärast Venemaa keisririigi võimu kehtestamist Eesti alal (1710) allutati Saaremaa Riia kindralkubernerile. 1719. aasta halduskorralduse muudatusega ― Riia kubermang jagati Liivimaa ja Smolenski distriktiks ― kuulus Saaremaa ühena kolmest kreisist Liivimaa distrikti koosseisu.[5] 1731. aastal taastati aga varasem Rootsi-aegne korraldus: Saaremaale anti ainsa Liivimaa kreisina iseseisva provintsi staatus ja nimetati ametisse maavalitsus, mille eesotsas oli maapealik. See korraldus kaotati 1765. aastal ja kogu haldusvõim anti esialgu kolmeliikmelise revisjonikomisjoni kätte. 1768. aastal seati sisse asehalduri ametikoht, kes allutati Riia kindralkubernerile.[6] 1783. aastal liidendati Saaremaa üheksanda maakonnana Riia kubermangu koosseisu.[7]
Saaremaa maapealikud 1731−1765
muuda| Ametiaeg | Nimi |
|---|---|
| 1731−17.... | Friedrich Johann von Lode (1683−enne 1753) |
| 17....−17.... | Niclas von Krämer (Kraemer) (1693−1739) |
| 17....−1740 | Christian Friedrich von Poll (1672−1748) |
| 1740−1746 | vabahärra Erich Johann von Vietinghoff (1699–1761) |
| 1746−1753 | Heinrich Johann Tunzelmann Edler von Adlerflug (1695–1759) |
| 1753−1757 | Johann Matthias von Kroock (1714−1766) |
| 1757−1765 | Lorenz Johann von Folckern (1717−1775) |
| Liikmed | Amet |
|---|---|
| Fabian Adam von Stackelberg (1708−1767) | Riia peamajandusdirektor |
| Karl Adolph von Poll (1718−1796) | Saaremaa maakohtunik |
| Andreas Hoffmann | Liivimaa kameriir |
| Ametiaeg | Nimi | Auaste |
|---|---|---|
| 1768−1775 | Otto Friedrich von Helmersen (1728−1785) | polkovnik |
| 1775−1776 | Carl Gustav von Kallmann (suri enne 1780) | |
| 1776−1779 | Karl Theodor von Krüdener (1740−1779) | porutšik |
| 1779−1783 | Fabian Reinhold von Schlichting (u 1721−1788) | 2. järgu major |
Saksa okupatsioon 1917−1918
muuda- Pikemalt artiklis Saaremaa kuberner#Saksa okupatsioon 1917−1918
Pärast Lääne-Eesti saarte okupeerimist 1917. aastal seadsid Saksamaa okupatsioonivõimud sisse tsiviilvalitsuse, mille eesotsas oli kuberner.[10] Viimasele allutati ka Muhu ja Hiiumaa.
Saaremaa kubernerid 1917−1918
muuda| Ametiaeg | Pilt | Nimi | Auaste |
|---|---|---|---|
| 1917−1918 | vabahärra Franz Adolf von Seckendorff (1857−1941) | jalaväekindral | |
|
Konrad Friedrich August Henry William Balck (1858−1924) | kindralleitnant |
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Torben Glahn, Sorø Akadeemia SORANER-BIOGRAFIER 1584-1737, SORANSK SAMFUND 1978, lk 44-45
- ↑ Johan Utteri eluloolised andmed saidil adelsvapen.com.
- ↑ Siöblad nr 79, www.adelsvapen.com
- ↑ Lars Eldstierna eluloolised andmed saidil adelsvapen.com.
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi fondiloend. Riia kindralkuberner. EAA.279.
- ↑ 6,0 6,1 Laur, Mati. Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710−1783). Tartu: Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, 2000, lk 39.
- ↑ Laur, Mati. Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710−1783). Tartu: Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, 2000, lk 40.
- ↑ Buxhöwden, Baron Peter Wilhelm von. Beiträge zur Geschichte der Provinz Oesell. Riga - Leipzig: Verlag von Edmund Götschel, 1838, lk 202, 204, 205, 209.
- ↑ Buxhövden, F. von. Zweite Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialen zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte d. Oeselschen Landgüter und ihrer Besitzer. Riga: Nicolai Kymmel´s Buchhandlung, 1851, lk 14, 15.
- ↑ Arbusow, Leonid. Grundriss der Geschichte Liv, Est- und Kurlands. Riga: Verlag von Jonck und Poliewsky, 1918, lk 331.
Kirjandus
muuda- Arbusow, Leonid. Grundriss der Geschichte Liv, Est- und Kurlands. Riga: Verlag von Jonck und Poliewsky, 1918. Lk 331 [1].
- Buxhövden, F. von. Zweite Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialen zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte d. Oeselschen Landgüter und ihrer Besitzer. Riga: Nicolai Kymmel´s Buchhandlung, 1851. Lk 6-7, 14, 15.
- Buxhöwden, Baron Peter Wilhelm von. Beiträge zur Geschichte der Provinz Oesell. Riga - Leipzig: Verlag von Edmund Götschel, 1838.
- Laur, Mati. Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710−1783). Tartu: Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, 2000.
Välislingid
muuda- Saaremaa asehaldurite loend saidil worldstatesmen.org