Ava peamenüü

Selles loendis on loetletud Saaremaa asehaldurid ja kubernerid.[1]

Taani aegRedigeeri

1560. aastal eraldas omandas Taani kuningas Frederik II Saare-Läänemaa piiskopkonna oma nooremale vennale Holsteini hertsogiriigi hertsog Magnusele, kes valiti pärast Saaremaale saabumist kapiitli poolt Saare-Lääne piiskopkonna piiskopiks. Frederik loovutas Poola kuningale seni Taanile kuulunud maa-alad – Läänemaa ja Hiiumaa –, saades vastutasuks kogu Saaremaa.

Reaalset haldusvõimu teostasid Taani asehaldurid Saaremaal (Taani Statholder på Øsel, Danske lensmænd på Øsel).

1572 Saaremaa allutati Taani kuningriigi otsesesse alluvusse

13. augustil 1645 läks Saaremaa Brömsebro rahuga Rootsile.

Rootsi aegRedigeeri

Brömsebro rahuga läks Saaremaa üle Rootsi kuningriigile ning allus administratiivselt Liivimaa kubermangu kubernerile.

Rootsi asehaldurid Saaremaal (rootsi Guvernör på Ösel, Landshöfding på Ösel, saksa Landeshauptmann die Provinz Ösel).

1710. aasta 26. septembril andis Kuressaare komandant ooberstleitnant Johann Appelbohm pärast kapitulatsiooni Vene vägedele Kuressaare linnuse üle Venemaa ooberstvahtmeistrile Örnhjelmile.

Vene aegRedigeeri

1710. aastal määras Peeter I enda kindral-volinikuks Eesti- ja Liivimaal parun Gerhard Johann von Löwenwolde (surn. 1723).

MaapealikudRedigeeri

1731 loodi provintsistaatuse saanud Saaremaale maavalitsus ja selle eesotsa määrati ametisse maapealik (saksa Landeshauptmann die Provinz Ösel).

AsekubernerRedigeeri

  Pikemalt artiklis Liivimaa kubernerid

Saksa aegRedigeeri

1917–1918 Saksa okupatsiooniaegne Saare-, Muhu- ja Hiiumaast moodustatud kubermangu sõjakuberner.

  • Vabahärra Franz Adolf von Seckendorff (1857–1941), kindralleitnant, 12. oktoober 1917 – veebruar 1918
  • von Balk (Balck), kindralleitnant, märts 1918 – november 1918 (komandant)

MaapealikudRedigeeri

  • von Mossner
  • von Sehmeling

1941–1944 Saksa okupatsiooniaegne sõjakuberner.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri