Claus von Ungern
Claus von Ungern (surnud 7. oktoobril 1577 Danzigis) oli Taani teenistuses olnud Saaremaa aadlik ja sõjaväelane.
Claus von Ungern oli 1574–1576 Taani kuninga Frederik II esindajana Saaremaa asehaldur.
Liivi sõja ajal 1575. aasta algul võttis ta pikkade läbirääkimiste tulemusel Rootsi palgasõduritelt Taanile üle Läänemaal asunud valdused, sealhulgas ka Haapsalu, Lihula ja Koluvere linnuse. 1575. aasta suvel hõivas Saksi-Lauenburgi hertsog Magnus oma naisevenna, Rootsi kuninga Johan III toetusel Maasilinna ja Muhumaa ning vangistas Ungerni, kes juhtus Muhus viibima. Magnuse Saaremaalt lahkumise eel vabanes too vahi alt.[1] Kahekümneviieaastases sõjas 1575. aasta Moskva tsaaririigi väed rüüsteretke ajal Saare- ja Läänemaale, kui venelased vallutasid Koluvere, Lihula ja Vigala lossid alistus Taani teenistuses olnud Claus von Ungern 22. veebruaril 1576. aastal Haapsalu linnuses ilma võitluseta venelastele[2].
1577. aastal oli ta ooberstleitnandina Danzigi teenistuses. Koos rittmeistri, Danzigi komissari ja sõjanõuniku Jürgen Fahrensbachiga võttis osa Danzigi ülestõusust Poola võimu vastu, mille ajal ta pärast 7-nädalast haigust suri.[3] Kuulduste järgi olevat poolakad ta mürgitanud.[4]
Claus von Ungernile kuulusid Saaremaal Kärla kihelkonna Käesla (Käsel) ja Kaarma kihelkonna Kaarma-Loona mõis (Clausholm) ning Dalby mõis Skånes.[5]
Perekond
muudaClaus von Ungerni vanemad olid Jämaja kihelkonna Kaunispe (Kaunispäh) mõisnik Jürgen von Ungern (surnud enne 1572) ja Christina von Berg Kaarma mõisast. Tema vanaisa Klaus von Ungern (surnud 1584) oli Märjamaa kihelkonna Kõrvetaguse (Körwentack) ja Vaimõisa (Waddymois) mõisnik, Saare-Lääne piiskoplik nõunik ning Läänemaa meeskohtu eesistuja ja hiljem kohtunik, kes oli 1526. aastast Kaunispe mõisaomanik Saaremaal. Tema emapoolne vanaisa oli Saaremaa stiftifoogt Berent Berge.
Ta oli abielus Skånest pärit Lene Tønnesdatter Viffertiga (surnud 24. aprillil 1579 Dalby kloostris)[6], kes oli Tønne Tønnesen Vifferti (surnud 1536) ja Christence Jensdatter Ulfstandi (surnud 1541) tütar, Sørupist pärit Basse Christoffersen Basse (surnud 1560) ja Østergårdist pärit Jakob Sestedi (surnud 1564)[7] lesk ning Taani riiginõuniku ja Axelvoldi mõisniku Axel Tønnesen Vifferti (1519–1580; da) õde.[8]
Viited
muuda- ↑ Andres Adamson: Liivimaa mõisamehed liivi sõja perioodil, Acta Historica Tallinnensia, 10, 2006, lk. 40
- ↑ Haapsalu lossi saladused, Päewaleht, nr 241, 2. 09.1934
- ↑ Historia und Beschreibung der polnischen Belagerung der Stadt Danzig im Jahre 1577.[alaline kõdulink]
- ↑ Dansk Biografisk Leksikon
- ↑ Ungern-Sternbergid: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Görlitz, 1935, lk. 623 Link
- ↑ Ølsted kirke, Sjælland. Kalkmaleri. Slægtstavler for Lene Viffert og 3 mænd, [1]
- ↑ Lund Domkirkemuseum. Gravsten. Slægtstavler for Jakob Sested og Lene Viffert
- ↑ Dansk biografisk Lexikon, lk. 566–567
Kirjandus
muuda- Hans Kõrge. Taani-Vene vahekord Eesti alal 1561–1576, Magistritöö (käsikiri Tartu Ülikooli raamatukogus), Tartu 1936
- Hans Kõrge. Taani-Vene vahekord Eesti suhtes a. 1575–1576, Ajalooline Ajakiri 1937, 2, alates lk 37
| Eelnev Christoffer Valkendorf |
Saaremaa asehaldur 1574–1576 |
Järgnev Johann von Uexküll |