Saaremaa asehaldur
Saaremaa asehaldur (taani keeles Statholder på Øsel, saksa keeles Statthalter auf Oesel, ka Statthalter von Oesel) oli Taani kuninga asevalitseja Saaremaal aastatel 1560−1645. Asehaldur oli Saaremaal ka Venemaa võimuperioodil aastatel 1768−1783, kuid tema pädevus oli piiratud ja ta allus Riia kindralkubernerile.
Ajalugu muuda
Taani aeg muuda
Saare-Lääne piiskop Johannes V von Münchhausen müüs oma piiskopkonna 1559. aastal Taani kuningale Frederik II-le. Viimane loovutas selle 1560. aasta 15. aprillil oma nooremale vennale hertsog Magnusele, kes valiti sama aasta mais piiskopiks. Haldusvõimu teostamiseks nimetati saarel ametisse asehaldur, kelleks sai Dietrich von Behr. 1572. aasta 9. mail allutati Saaremaa otseselt Taani kuningavõimule. Kuninglik asehaldur oli ametis kuni 1645. aastani, mil Saaremaa liidendati Brömsebro rahu alusel Rootsiga ja provintsi haldamiseks nimetas uus võim ametisse kuberneri. Viimane Taani-aegne asehaldur oli Taani kuninga Christian IV väimees kindralmajor Ebbe Ulfeldt (1616−1682).
Taani võimuperioodil oli Saaremaal asehaldureid kokku 15. Kui alguses nimetati ametisse mitmeid kohalikku päritolu aadlikke, siis alates XVI sajandi lõpust teenisid asehalduritena taanlased.
Saaremaa asehaldurid 1560−1645 muuda
Pikemalt artiklis Saaremaa asehaldurite loend#Taani aeg
Vene aeg muuda
Saaremaa asehalduri ametikoht seati sisse 1768. aastal maapealiku institutsiooni asemele, mis oli kaotatud 1765. aastal. Asehaldur oli Saaremaa provintsiaalkantselei ülem. Ta allutati küll Riia kindralkubernerile, kuid tema volitused oli mõnevõrra suuremad kui näiteks Tartu asehalduril. Keisrinna Katariina II kinnitas 7. juunil (vkj) 1774 asehalduri tegevusjuhendi, mille kohaselt kuulusid tema pädevusse kuus valdkonda:[1]
- Kiriklikud asjad. Tema ülesanne oli tagada kiriku- ja koolikorraldus (sealhulgas jälgis ta visitatsioonide järjepidevust), samuti kirikuhoonete korrashoid.
- Majandusasjad. Teostas järelevalvet kroonumõisate majandamise ja maksude kogumise üle, tagas kroonuhoonete ja -magasinide korrasoleku. Samuti kontrollis ta majandusametnike ja fiskaali tööd.
- Õigusasjad. Jälgis maakohtu tegevust, samuti avaldas arvamust kohtunikukandidaatide kohta (need esitas kindralkubernerile rüütelkond). Ehkki kohtuasjade lahendamine enam tema ülesannete hulka ei kuulunud, oli tema pädevuses kuni 100 rublani ulatuvate õigusasjade täidesaatmine.
- Julgeolekuasjad. Tagas koostöös Kuressaare komandandiga julgeoleku.
- Kuressaare linnaga seotud asjad. Tema ülesanne oli tagada linna privileegide, õiguskorra ja kaubanduse kaitse. Samuti jälgis ta magistraadi tööd ja ta oli õigus teha märkusi ning nende ignoreerimisel kindralkubernerile ette kanda. Ta teostas järelevalvet ka linna rahaasjade üle, ehkki otseselt ta sekkuda ei tohtinud.
- Politseiasjad. Neis küsimuses juhindus ta 1766. aastal jõustunud Liivimaa väikelinnade politseikorraldusest. Selle järgi kuulusid tema pädevusse teede korrashoiu tagamine, ka oli tema ülesandeks hoida ära mereõnnetusse sattunud laevade riisumist, tõkestada keelatud üleostmisi ja jälgida tsunftikorrast kinnipidamist.
Asehalduskorralduse kehtestamisel 1783. aastal liideti Saaremaa üheksanda kreisina Riia kubermanguga ja selle halduslik eriseisund kaotati.[2]
Saaremaa asehaldurid 1768−1783 muuda
- Pikemalt artiklis Saaremaa asehaldurite loend#Vene aeg
Vaata ka muuda
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Laur, Mati. Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710−1783). Tartu: Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, 2000.
Välislingid muuda
- Saaremaa asehaldurite loend saidil worldstatesmen.org