Moskva kubermang

Moskva kubermang (vene keeles Московская губерния) oli Venemaa Keisririigi, Vene SFNV ja NSV Liidu haldusüksus aastatel 1708–1929. Kubermangu keskus oli Moskva linn.

Moskva kubermang

vene keeles Московская губерния

Vapp

Pindala: 44 569 km²[1]
Elanikke: 4 570 836 (1926)[1]
Rahvastikutihedus: 102,6 in/km²
Keskus: Moskva

Moskva kubermang piirnes põhjas ja loodes Tveri kubermangu, kirdes ja idas Vladimiri kubermangu, kagus Rjazani kubermangu, lõunas Tula kubermangu ja Kaluga kubermangu ning läänes Smolenski kubermanguga.

AjaluguRedigeeri

 
Moskva kubermang 1745. aastal
 
Moskva kubermang 1792. aastal
 
Moskva kubermangu kaart 1821. aastast

Venemaa tsaaririigi Moskva kubermang moodustati tsaar Peeter I korraldusega 18. detsembril 1708. aastal.

1709. aastal kuulusid kubermangu piiridesse linnad:

1719. aasta 29. mail jagunes kubermang 9 provintsiks (Jurjev-Polski provints, Kaluga pr, Kostroma pr, Moskva pr, Pereslavl-Rjazanski pr, Suzdali pr, Pereslavl-Zalesski pr, Tula pr ja Vladimiri pr), mida juhtisid ülemkomandandid.

Moskva provintsi kuulus 16 linna koos distriktidega (1727. aastal nimetati distriktid maakondadeks): Borovsk, Dmitrov, Kašira, Klin, Kolomna, Malojaroslavets, Moskva, Možaisk, Obolensk, Ruza, Serpuhhov, Zvenigorod, Tarussa, Tsarjov-Borissov, Vereja ja Volokolamsk.

1727. aastal läbiviidud järjekordse haldusreformi ajal liideti osa Peterburi kubermangu Moskva kubermangu Jaroslavli ja Uglitši provintsi.

1778. aasta 1. aprilli keisri ukaasiga eraldati Moskva kubermangust Kaluga asehaldurkond, Tula asehaldurkond ja Jaroslavli asehaldurkond.

1781. aasta 5. oktoobri Katariina II ukaasiga moodustati kubermangus 14 maakonda:

  • Bogorodski maakond
  • Bronnitsõ maakond
  • Dmitrovi maakond
  • Klini maakond
  • Kolomna maakond
  • Moskva maakond
  • Možaiski maakond
  • Nikitski maakond
  • Podolski maakond
  • Ruza maakond
  • Serpuhhovi maakond
  • Zvenigorodi maakond
  • Volokolamski maakond
  • Voskressenski maakond

KubermanguvalitsejadRedigeeri

Moskva kuberneri ametikoht moodustati Venemaa tsaar Peeter I ukaasiga koos kubermangu moodustamisega 18. detsembril 1708 ja haldus-, politsei-, finants-, majandus-, sõjandusalast ja kohtualast tegevust määratleva ukaasi 10. jaanuaril 1714.

Keisrinna Katariina II valitsemisajal 1727. aasta 15. märtsi ukaasiga pandi kuberneridele ka "õigus- ja kohtumõistmise ülesanded" tema valitsemise all oleval territooriumil.

Aastatel 17751865 nimetati kuberneri tsiviilkuberneriks (граждански губернатор), kes allus Moskva ja Moskva kubermangu kindralkubernerile, alates 19. sajandist aga allusid kubernerid teenistuslikult Venemaa Keisririigi Siseministeeriumile. Kubermangu kuberneri tööorgan oli 1845. aasta 2. jaanuaril moodustatud Moskva kubermanguvalitsuse kantselei.

1909. aasta 10. mai ukaasiga seoses kindralkuberneri ametikoha mitteühitatavusega anti kindralkuberneri valitsus koos ametnikega Moskva kuberneri alluvusse ja valitsusaparaadi koosseisu.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri