Sloka on Läti linna Jūrmala osa. Asub Krastciemsist läänes ja Kaugurist lõunas. 6013 elanikku (2008). Kuni aastani 1959 oli Sloka iseseisev linn, mille osadeks olid nii mere ääres olev Kaugurciems kui ka Sloka kirikla maadele rajatud Krastciems. Lisaks kuulusid linna alla veel tänapäevased Jūrmala osad Kauguri, Bāžciems ja Brankciems.

Sloka vapp.
Sloka asendikaart.

Ajalugu muuda

 
Sloka 18. sajandi lõpul. Johann Christoph Brotze kogust

Slokat mainiti esimest korda aastal 1255. Jakob Kettler asus seda piirkonda arendama, rajades sinna klaasi tootmise ja kavandades kanali Lielupest mereni.

Kuramaa hertsog Peter von Biron loovutas Sloka aastal 1783 Venemaale, aastal 1785 andis Katariina II Slokale, Riia asehaldurkonna Riia kreisis alevi õigused. Sloka alevisse asusid elama Riiast välja saadetud juudid, kes asutasid alevisse käsitööettevõtted ja muutsid piirkondlikuks ärikeskuseks.

Kui rajati Ventspilsi viiv Moskva–Ventspilsi raudtee, siis rajati aastal 1877 Sloka raudteejaam. 1896 rajati Slokasse tselluloosivabrik. Aastail 1878-1959 oli Sloka iseseisev linn.

Välislingid muuda

Pilte muuda