Ava peamenüü

Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Riia kreis

saksa keel Kreis Riga
läti keel Rīgas apriņķis
vene keel Рижский уезд

Pindala: 9345 ruutversta / km²
Elanikke: 396 101[1] Muuda Vikiandmetes
kreisilinn: Riia
Riia kreis
Riia kubermangu Riia kreis Eesti- ja Liivimaa kaardil aastast 1745.
Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины
Tallinna ja Riia asehaldurkonnad. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783.

Riia kreis piirnes kirdes Volmari kreisi, idas Võnnu kreisi, kagus Kuramaa kubermangu Jaunjelgava kreisi, kagus Bauska kreisi, loodes Dobele kreisi ja idas Tukumsi kreisiga.

Sisukord

Territoorium, Riia kubermangusRedigeeri

Next.svg Pikemalt artiklis Riia kubermang

Kreisi kuulusid[2][3]:

Territoorium Riia asehaldurkonnasRedigeeri

Next.svg Pikemalt artiklis Riia asehaldurkond

Kuramaa hertsogiriigi hertsog Peter von Biron loovutas kaubanduslepingu alusel 1783. aastal maa-alad Daugava jõe läänekaldal Sloka järveni (Bolderāja, Dole, Olaine, Katlakalns) Venemaa keisririigile.

Territoorium Liivimaa kubermangusRedigeeri

Liivimaa kubermangu Riia kreis. Ludwig August Mellin, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Riia kreisi kaguosa ja Jaunjelgava kreis, Bauska kreis}}

Next.svg Pikemalt artiklis Liivimaa kubermang

Kreisilinn oli Riia.

Kreisi kuulusid[8] linnad: kubermangulinn Riia (saksa keeles Riga), Daugavgrīva (Dünamünde) Sloka (Schlock), 2 sillakohtu piirkonda ja 25 kihelkonda:

Riia laht, Riia ja Daugava suudmeala Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel, 1850–1890 Riia laht, Riia ja Daugava suudmeala Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel, 1850–1890
Riia laht, Riia ja Daugava suudmeala Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel, 1850–1890
Riia kreisi lõunaosa ja Dobele kreis, Tukumsi kreis. Riia kreisi lõunaosa ja Dobele kreis, Tukumsi kreis.
Riia kreisi lõunaosa ja Dobele kreis, Tukumsi kreis.

Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888Redigeeri

Pärast Katariina II surma tühistas tema poeg keiser Paul I 1796. aastal asehalduskorralduse. 1783. aastal Riia kreisi aladest omaette kreisiks eraldatud Volmari liideti nüüd taas Riiaga Riia-Volmari kaksikkreisiks. Selline korraldus kehtis 1888. aastani, mil Riia ja Volmari eraldati omaette maakondadeks.

Riia-Volmari kaksikkreisi sillakohturingkonnadRedigeeri

Riia-Volmari kreisi kihelkonnad olid jaotatud kuueks sillakohtupiirkonnaks[11]:

  1. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Akmeņsala, Sloka, Daugavgrīva, Dole, Salaspilsi, Ikšķile, Lielvārde, Ādaži, Ropaži, Allaži kihelkond
  2. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Mālpilsi, Nītaure, Krimulda, Turaida, Skulte, Sigulda ja St. Peterskapelle (Pēterupe)
  3. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Suntaži, Jaunpilsi, Madliena, Aizkraukle, Koknese kihelkond
  4. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Straupe, Umurga, Dikļi, Rubene, Volmari kihelkond
  5. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Limbaži, Liepupe, Salatsi, Aloja, Mazsalaca kihelkond
  6. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Matīši, Astijärve, Rūjiena kihelkond.

Riia kreis 1888−1920Redigeeri

1888. aastal jagati senine kakskikkreis kaheks: Riia ja Volmari said omaette maakondadeks.

1909. aastal oli kreisis kihelkondi 26:[12]

ViitedRedigeeri

  1. http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=21
  2. Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. pp. 363–373. 
  3. Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. pp. 41–140. 
  4. Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. p. 41. 
  5. Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. pp. 42–51. 
  6. Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. pp. 52–140. 
  7. Lieflandischer Adress und Post Kalender 1784, Mitau 1784
  8. Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. pp. 204–218. 
  9. von Hagemeister, Heinrich (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volumes 1. Riga: Eduard Frantzen. p. 37. 
  10. Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. pp. 218–237. 
  11. Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. pp. lk. 37–38. 
  12. Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.

VälislingidRedigeeri