Lihula linnuselään

Lihula linnuselään oli Läänemaal Rootsi riigi võimu alla minekul Eestimaa hertsogkonnas moodustatud linnuselään, mis hõlmas Lihula, Kirbla, Karuse, Hanila, Mihkli ning osaliselt Martna kihelkonna mõisaid ja külasid.

Linnuseläänide alla arvati Rootsi riigile kuuluvaid läänistamata alasid, linnuseläänid jagati omakorda mõisaläänideks[1]. Linnuselääne valitsesid linnuseasehaldurid. Rootsiaegses Eestimaa hertsogkonnas oli 16. sajandi lõpul, 7 linnuselääni.

Åke Henriksson Tott
Claes Åkesson Tott

Rootsi väed vallutasid 1562. aastal Põhjamaade seitsmeaastases sõjas Läänemaa. Rootsi väe kontrolli alla läksid ka Lihula, 1. juunil 1562 ja Koluvere loss. Piirkonna kaitse anti üle kohalikele aadlikele, kuid 5. oktoobril 1563 vallutasid poolakate väed linnuse. Haimre Dietrich Fahrensbach[2], Clas Aderkas, Henrik Liewen ja Jürgen Uxkull vangistati rootslaste pool ja viidi vangidena Stockholmi[3], Läänemaa stiftifoogt (1561–1570) Tagavere mõisnik Claus Aderkas Aderkas põgenes ja mõis riigistati, Lieveni ja Fahrensbachi mõisad võeti neilt ära, kuna ei allunud Rootsi kuningale vaid toetas Põhjamaade seitsmeaastases sõjas Taani kuningat.

Rootsi riigile kuulunud läänistamata aladega linnuselääni ei suudetud aga koos hoida, sest Lihulast ei kujunenud tugevat keskust. Juba 1615. aastaks oli lään juba osadena välja jagatud, mida sõdiv Rootsi riik ei suutnud enam välja lunastada. Rootsi riik hakkas majandusolukorra leevendamiseks Harju-Viru õiguse järgi Rootsi kõrgaadlile maid müüma.

Rootsi Läänemereprovintsid ja Läänemaa, 1680

Aastatel 1631–1691 oli Lihula linnuselään läänistatuna Totti suguvõsa valduses. 1630/31. aastal ostis Lihula mõisalääni Rootsi sõjaväelane ja poliitik Åke Henriksson Tott (1598–1640), kes asus kokku koguma endise linnuselääni maid. Tema poeg, Liivimaa kindralkuberner (1666–1671) krahv Claes Tott (1630–1674), kellele kuulusid muu hulgas Läänemaal isalt päritud Lihula kihelkonna Lihula ja Karuse kihelkonna Matsalu, ning Kirbla kihelkonna Keskküla mõis, on tuntud oma 1668. aasta maapolitseikorralduse poolest, millega piirati talupoegade liikumisvabadust ning juurutati sunnismaisust.[4][5].

Krahv Totti surma järel päris tema Läänemaal asunud mõisad päris tema onu, vabahärra, admiral ja Rootsi reduktsioonikollegiumi president Sten Nilsson Bielke (1624–1684).

Viited

muuda
  1. Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 297.
  2. Liivi Aarma, Küla ajaloo uurimisest Taani hindamisraamatust rootsi aja lõpuni 6., Raplamaa Sõnumid, nr. 36, 6 september 2017, lk 17
  3. Johan Axel Almquist, Fögderiindelningen i Estland och Livland. Leals län, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, s. 611, Riksarkivet, 1919
  4. Vana-Läänemaa ajaloo radadel I. Koostaja: Mati Mandel. Lihula 2012, lk 90–115.
  5. Pekka Erelt: Rootsi aja tagasitulek, Eesti Ekspress, 27. märts 2009

Vaata ka

muuda

Välislingid

muuda