Vietinghoff
Vietinghoff (läti: Fītinghofs, vene: Фитингхоф; kirjanduses ka Viettinghoff) on Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.
14. sajandist alates levis suguvõsa koos Saksa orduga Vana-Liivimaale.
1634. aastal sai 105-aastaseks elanud,[1] krahv Jakob De la Gardie sõjakaaslane, Södermanlandi Broby (Broby gård) ja Djulö mõisnik, major Johan von Vietinghoff (1580–1685) naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks ning immatrikuleeriti perekonnanimega "von Fitinghoff" Rootsi rüütelkonda (nr 220).[2] [3] [4]
12. märtsil 1680 sai Kuramaalt pärit Taani printsessi Ulrika Eleonora (1656–1693) ülemõuemeister, Eskebjergi, Knabstrupi, Holbæk Ladegårdi, Birkholmi, Brolykke ja Fyni saare Scheelenborgi mõisnik (aastast 1671) Friedrich von Vietinghoff "kaldt Scheel" (1624–1691) Taani vabahärratiitli[5], ning tema suguvõsa immatrikuleriti hiljem Kuramaa rüütelkonda (nr 193).
21. detsembril 1719 sai kindralmajor ja Pohjanmaa rügemendi ülem Eric Fitinghoff (1661–1736) Rootsi vabahärraks (nr 172).[6]
Suguvõsa immatrikuleeriti 1741. aastal Saaremaa (nr 103), 1746. aastal Eestimaa (nr 71), 1747. aastal Liivimaa (nr 27) ja Kuramaa (nr 9).[7]
1887 sai Imavere mõisa harust pärit Neschwitzi majoraatmõisa (saksa Schloss Neschwitz) omanik Arnold Julius von Vietinghoff (1833–1918) vabahärraks ja uueks perekonnanimeks Vietinghoff-Riesch.
Suguvõsa liikmeid muuda
- Arnold von Vietinghoff (surnud 1364), Liivi ordu maameister
- Konrad von Vietinghoff, Liivi ordu maameister aastail 1401–1413
- Konrad von Vietinghoff (surnud 1507), Pärnu komtuur
- Erich Johann von Vietinghoff (1699–1761), baltisaksa poliitik
- Hermann Karl von Vietinghoff (1737–1812), Adavere mõisnik
- Erich Johann von Vietinghoff (1770–1858), Adavere mõisnik, Püha Vladimiri ordeni 4. klassi kavaler[8]
- Hermann Karl von Vietinghoff (1737–1812), Adavere mõisnik
- Rosa Fitinghoff (1872–1949), Rootsi kirjanik
- Bernhard von Vietinghoff (1838–1875), Venemaa asekonsul Prantsusmaal Marseilles
- Heinrich Gottfried von Vietinghoff gen. Scheel (1887–1952), Wehrmachti kindralooberst Teises maailmasõjas
Viitina haru muuda
- Otto von Vietinghoff, Rootsi major, Viitina (sks. Kosse) mõisnik (1598), Vastseliina ja Aluliina asehaldur (1601)
- Leonhard von Vietinghoff, Rootsi ooberstleitnant, Viitina mõisnik
- Otto Friedrich von Vietinghof-Scheel (1640–1709), Viitina mõisnik, rittmeister, Liivimaa maamarssal ja maanõunik, õuekohtu assessor.
- Hermann Friedrich von Vietinghof-Scheel (1670–1746), Viitina mõisnik, Rootsi rittmeister
- Peter von Vietinghof-Scheel (1713–1756), vene ooberst, tõeline salanõunik ja senaator, Viitina pärushärra ja Lielstraupe mõisnik, kelle lesestunud abikaasa abiellus 1765 Liivimaa kindralkuberneri George Browne'iga.
- Otto Hermann von Vietinghof-Scheel (1722–1792), vene ooberst, tõeline salanõunik ja senaator, Viitina mõisnik
- Barbara Juliane von Krüdener (sünd. von Vietinghoff) (1764–1824), kirjanik
- Vabahärra Christoph Burchard von Vietinghof-Scheel (1767–1829; барон Борис Иванович Фитингоф-Шель), vene keiserlik salanõunik, Peterburi Teaduste Akadeemia liige, Püha Anna ordeni 1. klassi kavaler, Aluliina (Marienburg), Lubāna (Lubahn), Jumprava (Jungfernhof) ja Krape (Kroppenhof) pärushärra[9]
- Hermann Friedrich von Vietinghof-Scheel (1670–1746), Viitina mõisnik, Rootsi rittmeister
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vietinghoff |
Viited muuda
- ↑ Carl Gustaf Tessin: Tessin Och Tessiniana, Stockholm: Johan Imnelius 1819 lk.383
- ↑ Aadlivapid Ajalooarhiivis: Johan von Vietinghoff
- ↑ Anders Anton von Stiernman: Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... 1754, lk.310-311
- ↑ Sveriges ridderskaps och adels kalender 1854, lk.334-335
- ↑ Odense St. Knud. Epitafium. Slægtstavler for Fr. von Vittinghoff og Eleonora M. Sehested
- ↑ Anders Anton von Stiernman: Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... 1754, lk.169-170
- ↑ Carl Arvid von Klingspor: Baltisches Wappenbuch. Wappen sämmtlicher, den Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel zugehöriger Adelsgeschlechter. Stockholm 1882, info, vapp
- ↑ Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 4. Mitau, 1832, lk. 434
- ↑ Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 4. Mitau, 1832, lk. 433-434