Vietinghoff (läti: Fītinghofs, vene: Фитингхоф; kirjanduses ka Viettinghoff) on Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.

Vietinghoff gen. Scheeli suguvõsa aadli- ja parunivapp
Vietinghoff gen. Scheeli suguvõsa vabahärravapp

14. sajandist alates levis suguvõsa koos Saksa orduga Vana-Liivimaale.

1634. aastal sai 105-aastaseks elanud,[1] krahv Jakob De la Gardie sõjakaaslane, Södermanlandi Broby (Broby gård) ja Djulö mõisnik, major Johan von Vietinghoff (1580–1685) naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks ning immatrikuleeriti Rootsi rüütelkonda perekonnanimega "von Fitinghoff" (nr 220).[2] [3] [4]

12. märtsil 1680 sai Kuramaalt Auce mõisast pärit Taani printsessi Ulrika Eleonora (1656–1693) ülemõuemeister[5], Eskebjergi, Knabstrupi, Holbæk Ladegårdi, Birkholmi, Brolykke ja Fyni saare Scheelenborgi mõisnik (aastast 1671) Taanis Friedrich von Vietinghoff "kaldt Scheel" (1624–1691) Taani vabahärratiitli[6], ning tema suguvõsa immatrikuleriti hiljem Kuramaa rüütelkonna aadlimatriklisse (nr 193).

21. detsembril 1719 sai kindralmajor, Riga lossi komandant (1707) ja Pohjanmaa rügemendi ülem Erik Göran Fitinghoff (1661–1736) Rootsi vabahärraks (nr 172).[7][8]

Suguvõsa immatrikuleeriti 1741. aastal Saaremaa rüütelkonna aadlimatriklisse nr 103, 1746. aastal Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse nr 71, 1747. aastal Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse nr 27ja 1844. aastal Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse nr 388 ja Kuramaa rüütelkonna aadlimatriklisse nr 9 all.[9]

Rootsi leitnant Gerhart Johann von Vietinghoffi (1647–1693) vappepitaaf Tallinna Toomkirikus[10]

1887 sai Imavere mõisa harust pärit Neschwitzi majoraatmõisa (saksa Schloss Neschwitz) omanik Arnold Julius von Vietinghoff (1833–1918) vabahärraks ja uueks perekonnanimeks Vietinghoff-Riesch.

Suguvõsa liikmeid

muuda
 
Vietinghoffi vappepitaaf Pöide kirikust

Adavere suguvõsaliin

muuda

Imavere suguvõsaliin

muuda

Viitina suguvõsaliin

muuda

Pihtla suguvõsaliin

muuda

Sandla suguvõsaliin

muuda

Viited

muuda
  1. Carl Gustaf Tessin: Tessin Och Tessiniana, Stockholm: Johan Imnelius 1819 lk.383
  2. Aadlivapid Ajalooarhiivis: Johan von Vietinghoff
  3. Anders Anton von Stiernman: Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... 1754, lk.310-311
  4. Sveriges ridderskaps och adels kalender 1854, lk.334-335
  5. Torben Glahn, Sorø Akadeemia SORANER-BIOGRAFIER 1584-1737, SORANSK SAMFUND 1978, lk 59-60
  6. Odense St. Knud. Epitafium. Slægtstavler for Fr. von Vittinghoff og Eleonora M. Sehested
  7. Anders Anton von Stiernman: Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... 1754, lk.169-170
  8. 8,0 8,1 Fitinghoff nr 172, www.adelsvapen.com
  9. Carl Arvid von Klingspor: Baltisches Wappenbuch. Wappen sämmtlicher, den Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel zugehöriger Adelsgeschlechter. Stockholm 1882, info, vapp
  10. G. J. v. Vietinghofi vapp-epitaaf, 1693 (puit, polükroomia) kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 14.09.2023)
  11. Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 523
  12. Johan von Vietinghoff, natural. Fitinghoff, till Stora Djulö i Stora Malms socken, Broby i Bettna socken och Vegersberg i Floda socken, alla i Södermanlands län. Född 15891 (1580?) Natural. svensk adelsman på sin ätts vägnar 1634 (introd. under nr 220). Generalmajor 1674-03-06. Kommendant över skansarna i Södermanland1 1677. Död 1685, www.adelsvapen.com
  13. Transehe-Roseneck, Astaf von, Vietinghoff a d H Sussikas: Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1929, seite 214
  14. Transehe-Roseneck, Astaf von, Erich Johann (I) von Vietinghoff: Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1929, seite 215
  15. Transehe-Roseneck, Astaf von, Haus Addafer: Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1929, seite 216
  16. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 4. Mitau, 1832, lk. 434
  17. Transehe-Roseneck, Astaf von, Haus Immafer: Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1929, seite 216
  18. Transehe-Roseneck, Astaf von, Vietinghoff a d H Kosse: Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1929, seite 219
  19. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky, Christoph Burchard von Vietinghof-Scheel, Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland, Bd. 4. Mitau, 1832 lk. 433-434
  20. Transehe-Roseneck, Astaf von, Christoph Burchard von Vietinghof-Scheel: Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1929, seite 220
  21. Transehe-Roseneck, Astaf von, Alexander Joseph von Vietinghoff-Scheel: Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1929, seite 222
  22. 22,0 22,1 22,2 Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Reprint der Ausg. Tartu 1935, Hannover-Döhren, 1971, seite 398
  23. 23,0 23,1 Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Reprint der Ausg. Tartu 1935, Hannover-Döhren, 1971, seite 401
  24. Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 525
  25. Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Reprint der Ausg. Tartu 1935, Hannover-Döhren, 1971, seite 396
  26. Torben Glahn, Sorø Akadeemia SORANER-BIOGRAFIER 1584-1737, SORANSK SAMFUND 1978, lk 19
  27. Fitinghoff nr 220. , www.adelsvapen.com
  28. Johan Fitinghoff, till Hauküll, Kukemois, Lodenhof och Töllist på Ösel. Löjtnant. Lantråd på Ösel. Död 1707
  29. Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Reprint der Ausg. Tartu 1935, Hannover-Döhren, 1971, seite 402
  30. Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Reprint der Ausg. Tartu 1935, Hannover-Döhren, 1971, seite 403
  31. Transehe-Roseneck, Astaf von, Vietinghoff a d H Sandel: Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1929, seite 225

Välislingid

muuda