Hoyningen genannt Huene (ka Huene või Hüne, Huegenen gen. Huene, parun Hoiningen gen. Hüene, parun Huene-Hoyningen; parun Hoynigen-Huene ; vene Гюне (Гине), Гюгенен-Гуне, Гойнинген-Гюне, Гюне-Гойнинген) on baltisaksa põline aadlisuguvõsa. [1]

Hoyningen-Huene aadli- ja parunivapp

Suguvõsa oli immatrikuleeritud Kuramaa (Nr.25), 1746 Eestimaa (Nr.216), 1785 Saaremaa (Nr.43) ja 1818 Liivimaa (Nr.320) rüütelkonna aadlimatriklisse.[2]

Suguvõsa üks liin algab Karl Friedrich von Huenest, kes 6. veebruaril 1729 võeti Eestimaa rüütelkonna liikmeks ja kes pärineb Kuramaa hertsog Wilhelmi õuemarssalist Marten von Hüenegenist. Neile kuulus mitu mõisa Saaremaal. Teine liin algab Lehtse mõisa ostnud Otto Eberhard von Huenest (1730–1788), kelle poola sõjaväelasest isale kuulusid mitmed mõisad Leedus ja Mazbērstele (Klein-Bersteln) Bauska lähedal Kuramaal.[3].

3. aprillil 1862 sai suguvõsa senati ukaasiga (Nr. 2823) Vene tunnustuse parunitiitlile (vabahärratiitlile)[4] ja 12. augustil 1863 sama tunnustuse ka Preisimaal, Preisi kindralleitnant Wilhelm von Hoiningen (1790–1858) järglastele.

Mõisad Redigeeri

Suuremad mõisad: Lehtse (Järvamaa 13 560 ha); Orjaku (Läänemaa, 12 830 ha); Eidapere (Pärnumaa, 7554 ha).

Suguvõsa liikmeid Redigeeri

Preisimaa haru Redigeeri

Hesseni haru Redigeeri

Vaata ka Redigeeri

Viited Redigeeri

  1. Von Huene koduleht
  2. Carl Arvid von Klingspor: Baltisches Wappenbuch. Stockholm 1882 vapp info
  3. Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust
  4. Aadlivapid Ajalooarhiivis: von Hoyningen genannt Huene
  5. Mälestis 1336, Mälestis 1505, vappepitaafi foto[alaline kõdulink]
  6. Hoyningen (Hoiningen) gen. Huene, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, [1930]
  7. Hoyningen (Hoiningen) gen. Huene, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, [1930]

Kirjandus Redigeeri

  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 3, Görlitz, 1930, lk.120–136, Par. lk. 16
  • Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Görlitz, 1935, lk.155–164, Par. lk.673–674
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 3 Kurland, Bd. 1, Görlitz, 1939, lk.577–611
  • Genealogisches Handbuch des Adels, Bd. 16 / Freiherrliche Häuser B, Bd. II; Starke, 1957 / 39 / 78 / 110
  • Anselm von Hoiningen: Stammtafeln der Freiherrlichen Familie von Hoiningen/Hoyningen gen. Huene / zusammengest. durch Anselm Aug. Freiherr von Hoiningen gen. Huene., Boppard, 1900 Bibliokirje URRAMis

Välislingid Redigeeri