Järvakandi mõis

Järvakandi mõis (saksa keeles Jerwakant) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Rapla valla Valli külla Rapla maakonnas.

Järvakandi mõisa peahoone, 19. sajandi lõpp

AjaluguRedigeeri

Esmakordselt keskajal (1485. aastal) mainitud Järvakandi mõis rajati arvatavasti ajavahemikul 14641485. Mõisasüdames oli Järvakandi vasallilinnus.

16. sajandil kuulus mõis Tiesenhausenitele.

17. sajandil olid omanikud Wrangelid, 18. sajandil Kulbarsid ja Bergid.

1743. aastal omandas mõisa Karl Friedrich Johann von Staal, kes tõi ka Järvakandi arendamisse silmapaistvamaid muutusi. Staalide käes oli mõis 48 aastat.

1791. aastal läks mõis abielu kaudu Taubedele.

1891. aastal omandasid mõisa Hoyningen-Huenede perekond.

1905. aastal mõisa peahoone ning mitmed kõrvalhooned põletati maha ning 1911. aastal ostis rüüstatud mõisa Aleksander von Harpe. Harpe uuendas mitmeid kõrvalhooneid ning plaanis taastada ka peahoone, kuid 1919. aastal mõis võõrandati ning idee ei teostunud.[1]

Mõisa peahooneRedigeeri

Staalide ajal 1770. aastatel valmis uhke peahoone, mille ehitamisel kasutati ka omaaegse linnuse osi (keldrid on säilinud tänaseni). Majas paiknes ka omanik Karl Friedrich Johann von Staali (1721–1789) kunsti- ja raamatukogu, mida on peetud üheks väärtuslikumaks koguks kogu Liivi- ja Eestimaal.

1820. aastatel lasi Karl Otto Frommhold von Taube (1800–1873) ehitada mõisa peahoone põhjalikult kõrgklassitsistlikus stiilis ümber. Sellega sai Järvakandi mõisakompleks ka üheks parimaks ja suurejoonelisemaks klassitsismi näiteks Eestis.

Häärber oli kahekorruseline kivihoone, mille esifassaadi kaunistas kaheksa sambaga portikus. Hoone nii esi- kui ka tagaküljel olid tunduvalt eendatud külgrisaliidid, mida ilmestasid laiad veneetsia kaaraknad ning ehtisid lamedad kolmnurkfrontoonid. Hoonet kattis madal kelpkatus. Eluruumid asusid teisel korrusel, esimesel korrusel olid saal ja esindusruumid.

Pärast 1891. aastal Hoyningen-Huenede kätte minekut ehitati peahoone ümber ja lisati sellele juugendlikke jooni. Arvatav projekti autor oli Arthur von Hoyningen-Huene.

Peale 1905. aasta mõisa hoonete põlemist asuti hoonet taastama, kuid 1911. aastal omandas mõisa Harped. Peahoone kavandati uhke juugendbarokliku ümberehitisena, kuid 1919. aastal jäi ehitus mõisa võõrandamise tõttu pooleli, ajutine katus hävis hiljem ning peahoone jäi varemetesse. Tänapäeval on sellest säilinud võssakasvanud müüre.

MõisakompleksRedigeeri

Järvakandi mõisa sihiteede süsteem oli üks esinduslikemaid Eestis. Peahoonest lähtus kiirtena kolm paarikilomeetrist teed, nendega risti üheksa kilomeetri pikkune peahoone esiküljega paralleelne sihitee.[1] Algselt oli peegelpildina samagune kolme kiirega teedevõrk kavandatud ka peahoone taha, kuid neid on ehitatud ümber.

19. sajandi algul püstitati Põlma teeristi 6-korruseline Hollandi tüüpi tuulik.[2]

1848. aastal ehitati kalmistule ümara kujuga hilisklassitsistlik matusekabel.[3]

1854. aastal rajati linnulennult 6 kilomeetri kaugusele kirdesse mõisamaade piirile vana kirik (kohe vastu Kehtna mõisa piiri).[4]

1879. aastal ehitati Järvakandi lõunasoppi Isakõnnu külla klaasitööstus, mille ümber kujunes tööstusasula. Asula nimi oli kaua aega Klaasivabrik ja Järvakandi Tehased. 1945. aastal sai tehase alale rajatud alevi nimeks Järvakandi, kuid alevi ümber olev külanõukogu jäi Tehaste külanõukoguks.

PildidRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Remmel, Mari-Ann. (2008). "Mõisalegendid Harjumaal". Tänapäev. Lk. 284. ISBN 9789985625996
  2. ""Mälestised • 15297 Järvakandi tuuleveski".". register.muinas.ee. Vaadatud 10.06.2012.
  3. ""Järvakandi mõis".". www.mois.ee. Vaadatud 10.06.2012.
  4. "Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848. Im Anschluss an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker" zusammengestellt von E. P. H. Paucker". Reval 1885. Lk 9

KirjandusRedigeeri

  • Alo Särg. "Järvakandi (Jerwakant)". - Raplamaa mõisad ja mõisnikud. Argo. Tallinn 2007. Lk 50–55

VälislingidRedigeeri