Ava peamenüü
Järvakandi mõisa peahoone, 19. sajandi lõpp.

Järvakandi mõis (saksa keeles Jerwakant) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Rapla valda Rapla maakonnas.

AjaluguRedigeeri

Esmakordselt keskajal (1485. aastal) mainitud Järvakandi mõis rajati arvatavasti ajavahemikul 14641485, selle südames oli väike linnus.

16. sajandil kuulus mõis Tiesenhausenitele.

17. sajandil Wrangelitele, 18. sajandil olid omanikud Kulbars ja Berg kuni aastani 1743 kui mõisa omandas Karl Friedrich Johann von Staal, kes tõi ka Järvakandi arendamisse silmapaistvamaid muutusi. Staalide käes oli mõis 48 aastat mille järel pärisid selle Taubed. 1891. aastal omandasid mõisa Hoyningen-Huenede perekond.

1905. aastal mõisa peahoone ning mitmed kõrvalhooned põletati maha ning 1911. aastal ostis rüüstatud mõisa Aleksander von Harpe. Harpe uuendas mitmeid kõrvalhooneid ning plaanis taastada ka peahoone, kuid 1919. aastal mõis võõrandati ning idee ei teostunud.[1]

Mõisa peahooneRedigeeri

Staalide ajal 1770. aastatel valmis uhke peahoone, mis oli varaklassitsistlikus stiilis. Hoone ehitamisel kasutati ka omaaegse Tiesenhausenite vasallilinnuse osi (keldrid on säilinud tänaseni). Majas paiknes ka omanik Karl Friedrich von Staali kunsti- ja raamatukogu, mida on peetud üheks väärtuslikumaks koguks kogu Liivi- ja Eestimaal.

1820. aastatel lasi Otto von Taube mõisa peahoone põhjalikult kõrgklassitsistlikus stiilis ümber ehitada. Sellega sai Järvakandi mõisakompleks ka üheks parimaks ja suurejoonelisemaks klassitsismi näiteks Eestis.

Häärber oli kahekorruseline kivihoone mille esifassaadi kaunistas kaheksa sambaga portikus. Hoonel oli esi- kui ka tagafassaadis tunduvalt eendatud külgrisaliidid, mida ilmestasid laiad veneetsia kaaraknad ning ehtisid lamedad kolmnurkfrontoonid neid katsid omakorda kolmnurkviilud. Hoonet kattis madal kelpkatus. Eluruumid asusid teisel korrusel, esimesel korrusel olid saal ja esindusruumid.

Peale 1905. aasta mõisa hoonete põlemist asuti neid taastama, kuid 1919. aasta mõisa võõrandamisega jäi see pooleli ning mõisa peahoone jäi varemetesse. Tänapäeval on säilinud osa võssakasvanudpeahoone müüre.

MõisakompleksRedigeeri

Järvakandi mõisas paiknes ka üks esinduslikemaid sihiteede süsteeme Eestis. Peahoone poole oli kiirtena suunatud kolm paarikilomeetrist teed, nendega risti üheksa kilomeetri pikkune peahoonega paralleelne sihitee.[1] Algselt oli peegelpildina samagune kolme kiirega teedevõrk kavandatud ka peahoone taha, kuid neid on ehitatud vähe välja.

19. sajandi algul püstitati Põlma teeristi 6-korruseline Hollandi tüüpi tuulik.[2]

1848. aastal ehitati kalmistule ümara kujuga hilisklassitsistlik matusekabel.[3]

1854. aastal rajati linnulennult 6 km kaugusele kirdesse mõisa piirile vastu Kehtna mõisa kirik.[4]

1879. aastal ehitati Järvakandi lõunasoppi Isakõnnu külla klaasitööstus, selle ümber kujunes tööstusasula. Asula nimi oli kaua aega Klaasivabrik ja Järvakandi Tehased. 1945. aastal sai tehase alale rajatud alevi nimeks Järvakandi, kuid alevi ümber olev külanõukogu jäi Tehaste külanõukoguks.

PildidRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Remmel, Mari-Ann. (2008). "Mõisalegendid Harjumaal". Tänapäev. Lk. 284. ISBN 9789985625996
  2. ""Mälestised • 15297 Järvakandi tuuleveski".". register.muinas.ee. Vaadatud 10.06.2012.
  3. ""Järvakandi mõis".". www.mois.ee. Vaadatud 10.06.2012.
  4. "Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848. Im Anschluss an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker" zusammengestellt von E. P. H. Paucker". Reval 1885. Lk 9

KirjandusRedigeeri

  • Alo Särg. "Järvakandi (Jerwakant)". - Raplamaa mõisad ja mõisnikud. Argo. Tallinn 2007. Lk 50–55

VälislingidRedigeeri