Jädivere mõis

Jädivere mõis (saksa keeles Jeddefer) oli rüütlimõis Läänemaal Vigala kihelkonnas. Nüüdisajal asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas.

Ajalugu

Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp

Velise mõisa omanik Hans Uexküll rajas XVI sajandi esimesel poolel Enge jõe kaldale Jädivere karjamõisa. See eraldati 1709. aastal Velisest iseseisvaks rüütlimõisaks. Mõisaomanikud vaheldusid võrdlemisi sagedasti; nende hulka kuulusid Schwengelmid, Pistohlkorsid, Hoyningen-Huened, Rosenthalid.

19. sajandil valdasid mõisa pikemalt Uexküllid. Viimane omanik oli 1917. aastast Maximilian von Arronet (1878−1976), kellelt see 1919. aastal võõrandati.

Uhja karjamõis

Jädivere ainus karjamõis Uhja (Meyekorwer) asutati 1789. aastal.

Vesiveski ja kõrts

Vesiveski rajati Enge jõele 18. sajandi algul. See hävis tulekahjus 1929. aastal. Tallinna–Pärnu maantee äärne Sillaotsa kõrts pärines 1732. aastast ja tegutses 1900. aastani. Tänapäeval on kõrtsihoone hävinud.

Mõisa suurus

Mõisa maad ulatusid nüüdse Aravere küla hulka kuuluvast Uhja külast Kesu külani. 1840. aastatel oli mõisa suurus umbes 2300 hektarit, millega see liigitus keskmise suurusega mõisate hulka.

Mõisaansambel

Häärber ja kõrvalhooned

Mõisa esialgne puidust häärber hävis Põhjasõja ajal. Hilisem puitehitis põletati maha 1905. aasta sündmuste käigus ja seda enam ei taastatudki. Säilinud on mõned kõrvalhooned.

Park

Mõisapark on 4,4 hektari suurune esinduslik metsapark, mis asub endise mõisasüdame naabruses Enge jõe parempoolsel kaldal. Pargis annavad looduslikku järelkasvu näiteks nulud. Valged männid on saavutanud hiigelmõõtmed (kõrgus küündib 40 meetrini ja ümbermõõt jalamil 4 meetrini). Tänapäeval parki peaaegu ei hooldata ja see on metsistunud. Mõisapark on looduskaitse all.

Vaata ka

• Eesti mõisate loend

Välislingid

• Jädivere mõis Rahvusarhiivi Kinnistute registris
• Jädivere mõisa lugu Mõisablogis