Ava peamenüü

Jädivere mõis (saksa keeles Jeddefer) oli rüütlimõis Läänemaal Vigala kihelkonnas. Nüüdisajal asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas.

Sisukord

AjaluguRedigeeri

 
Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp

Velise mõisa omanik Hans Uexküll rajas XVI sajandi esimesel poolel Enge jõe kaldale Jädivere karjamõisa. See eraldati 1709. aastal Velisest iseseisvaks rüütlimõisaks. Mõisaomanikud vaheldusid võrdlemisi sagedasti; nende hulka kuulusid Schwengelmid, Pistohlkorsid, Hoyningen-Huened, Rosenthalid. XIX sajandil valdasid mõisa pikemalt Uexküllid. Viimane omanik oli 1917. aastast Maximilian von Arronet (1878−1976), kellelt see 1919. aastal võõrandati.

Uhja karjamõisRedigeeri

Jädivere ainus karjamõis Uhja (Meyekorwer) asutati 1789. aastal.[viide?]

Vesiveski ja kõrtsRedigeeri

Vesiveski rajati Enge jõele XVIII sajandi algul. See hävis tulekahjus 1929. aastal. Tallinn–Pärnu maantee äärne Sillaotsa kõrts pärines 1732. aastast ja tegutses 1900. aastani. Tänapäeval on kõrtsihoone hävinud.

Mõisa suurusRedigeeri

Mõisa maad ulatusid nüüdse Aravere küla alla kuuluvast Uhja külast Kesu külani. 1840. aastatel oli mõisa suuruseks umbes 2300 hektarit, millega liigitus keskmise suurusega mõisate hulka.

MõisaansambelRedigeeri

Häärber ja kõrvalhoonedRedigeeri

Mõisa algne puidust häärber hävis Põhjasõja ajal. Hilisem puitehitis põletati maha 1905. aasta sündmuste käigus ja seda enam ei taastatudki. Säilinud on mõned kõrvalhooned.

ParkRedigeeri

Mõisapark on 4,4 hektari suurune esinduslik metsapark, mis asub endise mõisasüdame naabruses Enge jõe parempoolsel kaldal. Pargis annavad looduslikku järelkasvu näiteks nulud. Valged männid on saavutanud hiigelmõõtmed (kõrgus küündib 40 meetrini ja ümbermõõt jalamil 4 meetrini). Tänapäeval parki peaaegu ei hooldata ja see on metsistunud. Mõisapark on looduskaitse all.

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri