Tallinna–Pärnu–Ikla maantee

Tallinna–Pärnu–Ikla maantee (põhimaantee nr 4) on maantee, mis algab Tallinna kesklinnast Viru väljakult, läheb läbi Pärnu ning lõpeb Ikla piiripunktis. Maantee on osa Via Balticast.

M4-EE.svg Tallinna–Pärnu–Ikla maantee
Eesti põhiteede kaart
Maantee 67. kilomeeter

Tee kulgeb läbi Tallinna suuremate magistraalide (Pärnu maantee, Männiku tee, Vabaduse puiestee). Suurematest asulatest jäävad Tallinna ja Pärnu vahel maantee äärde Saue, Märjamaa, Pärnu-Jaagupi. Tee lõpeb Eesti-Läti piiril Ikla piiripunktis.

Tee pikkuseks on 192,2 km, kaasa arvatud 13,0 km pikkune lõik Tallinnas ja 4,6 km pikkune lõik Pärnus. Tee läbib Harju, Rapla ja Pärnu maakonda. Tallinnast kuni Ääsmäeni on maantee nelja sõidurajaga. Ääsmäe ja Kustja küla vahel on 2+1 möödasõiduradadega maantee, sealt edasi on maantee kahe sõidurajaga.

AjaluguRedigeeri

  Pikemalt artiklis Tallinna–Riia postimaantee

Tallinna–Pärnu–Ikla maantee oli osa ajaloolisest Tallinna–Riia postimaanteest, mis ühendas Eestimaa kubermangu keskust Tallinna Liivimaa kubermangu keskuse Riiaga. Postitee oli kõrts-postijaamadega varustatud juba 17. sajandi lõpus.[1] 1. oktoobril 1800. aastal avati uus Pärnu–Riia postitee üle Mõisaküla ja Valmera ning suleti mereäärne Tahkuranda ja Häädemeestet läbi postitee.

1930. aastate lõpus plaaniti maanteel suuremahulisi ehitustöid, sest marsruut Laatre–Pärnu–Tallinn oli ette nähtud väliskülalistele, kes sõitsid autodega 1940. aasta Helsingi olümpiamängudele. Tee-ehitus projekt sai nime "Olümpiatee" ja selle käigus oli vaja õgvendada 55 kilomeetrit teed Tallinna–Pärnu maanteel ning 14 kilomeetrit Pärnu ja Kilingi-Nõmme vahel. Lisaks oli vaja asulatevahelistel lõikudel asendada kõik muna- või klompkiviteed püsikattega. Tallinna–Pärnu maanteest tuli püsikatte alla viia pool trassist ehk ligikaudu 70 kilomeetrit. Ehitustöödega alustatigi 1939. aastal, kuid sama aasta septembris puhkenud teise maailmasõja tõttu tekkis puudus kütte- ja määrdeainetest. Projekt pidi valmis saama 1940. aasta suveks, kuid puhkenud sõja tõttu jäeti olümpiamängud ära. See tõmbas kriipsu peale ka "Olümpiatee" projektile.[2][3]

 
Kanama liiklussõlme ehitus 1975. aastal

Nõukogude perioodil oli Tallinna–Pärnu–Ikla maantee üks kolmest üleliidulise tähtsusega maanteest Eestis. Teised olid Tallinna–Narva ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee.[4] 1961–1972 teostati maanteel ulatuslikke ehitustöid Tallinnast Märjamaani.[5] 1970. aastatel valmis Pärnu kesklinnast mööda minev Ehitajate tee, Papiniidu sild avati 1976. aastal.[6] Suuremad ehitustööd toimusid maanteel ka seoses 1980. aasta Moskva olümpiamängude purjespordivõistluste toimumisega Tallinnas. Olümpiamängudeks valmis Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel Tallinna ja Kanama vahel esimene neljarealine eraldatud sõidusuundadega teelõik. Lisaks viidi uuele trassile maantee Häädemeeste ja Ikla vahel. 1980. aastatel avati Kanama–Ääsmäe neljarealine lõik.

1980. aastate lõpus tehti algust Tallinna–Riia–Kaunase (Vilniuse)–Varssavi maantee ehk Via Baltica projektiga. Esimene rahvusvaheline nõupidamine Via Baltica ühise arendamise üle toimus 10. novembril 1988.[7]

Peale Eesti taasiseseisvumist oli esimene suurem ehitusprojekt Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel Pärnu ümbersõidu rekonstrueerimine aastatel 2009–2012. Projekti käigus remonditi Papiniidu sild, ehitati välja Liivi tee ja laiendati Ehitajate tee neljarealiseks.[8] 2017. aastal avati Ääsmäe–Kohatu 2+1 möödasõiduradadega teelõik, mis oli üks esimesi 2+1 teelõike Eestis.[9] 2020. aastal rajati 2+1 profiiliga Kernu möödasõit, millega viidi 6 kilomeetrit maanteed uuele trassile.[10]

Sillad Tallinna–Pärnu–Ikla maanteelRedigeeri

 
Konuvere maanteesild

Sildade nimistu pärineb Teeregistri andmebaasist[11]

Silla nimi Kaugus maantee algusest, km Ületatav takistus
Veskitammi jalakäijate tunnel 13,2 Jalakäijate tee
Topi jalakäijate tunnel 14,3 Jalakäijate tee
Topi sild (I ja II) 15,9 Vääna jõgi
Kanama jalakäijate tunnel 18,8 Jalakäijate tee
Jõgisoo sild (I ja II) 23,7 Keila jõgi
Maidla sild (I ja II) 25,5 Maidla jõgi
Ääsmäe I sild 27,5 Ääsmäe liiklussõlm
Ääsmäe II sild 27,7 Ääsmäe liiklussõlm
Kernu sild 36,7 Vasalemma jõgi
Kongu sild 43,4 Jutapere oja
Ruunavere sild 47,5 Kasari jõgi
Vardi sild 51,1 Vardi jõgi
Konuvere sild 77,4 Vigala jõgi
Päärdu sild 81,8 Velise jõgi
Jädivere sild 89,8 Enge jõgi
Postioja sild 106,8 Elbu oja
Angoja sild 110,3 Angoja
Käära sild 115,4 Elbu oja
Nurme sild 120,9 Sauga jõgi
Nurmeveski sild 120,9 Sauga jõgi
Kuldse kodu tunnel 126,2 Jalakäijate tee
Raba tunnel 127,0 Jalakäijate tee
Lina tunnel 127,4 Jalakäijate tee
Niidu tunnel 128,3 Jalakäijate tee
Ristiku tunnel 129,0 Jalakäijate tee
Uussild 130,6 Pärnu jõgi
Jõekääru tunnel 130,8 Jalakäijate tee
Raeküla tunnel 132,4 Jalakäijate tee
Uulu kanali sild 141,7 Ura jõgi
Rannametsa sild 162,3 Timmkanal
Lemme sild 181,2 Lemmejõgi

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Eesti NSV Riiklik Ajaloo Keskarhiiv (edaspidi RAKA), f. 278, nim. 1, s.-ü. XI: 1, 1. 72–74
  2. Mairo Rääsk. "Suurprojekt “OLÜMPIATEE”". Teeleht, mai 2004. Vaadatud 15.04.2021.
  3. Mairo Rääsk. "Suurprojekt “OLÜMPIATEE”". Teeleht, september 2004. Vaadatud 15.04.2021.
  4. Mairo Rääsk. "Aastasajad vormisid looduslikust rajast tiheda liiklusega Tallinna—Tartu maantee". Sakala, 20. november 2010. Vaadatud 09.04.2021.
  5. "Ajalugu". Vaadatud 15.04.2021.
  6. Tõnu Kann. "Pärnu suured sillad 1803–2007". Pärnu Postimees, 17. märts 2007. Vaadatud 15.04.2021.
  7. Aleskander Kaldas. [https://www.mnt.ee/sites/default/files/road_paper_pdf/teeleht_juuni2009.pdf"Protokoll Via Baltica projekti algusaegadest"]. Teeleht, juuni 2009. Vaadatud 15.04.2021.
  8. "PÄRNU ÜMBERSÕIT SAI VALMIS!". Teeleht, detsember 2012. Vaadatud 15.04.2021.
  9. "Ääsmäe-Kohatu lõik valmib detsembris". Harju Elu, 07. juuli 2017. Vaadatud 15.04.2021.
  10. "Kernu ümbersõit on liiklusele avatud". Harju Elu, 17. juuni 2020. Vaadatud 15.04.2021.
  11. "Teeregister".