Ava peamenüü

Märjamaa

alev Märjamaa vallas Raplamaal
Disambig gray.svg  See artikkel räägib alevist; ploomisordi kohta vaata artiklit Märjamaa (ploom)

Märjamaa on alev Rapla maakonnas, Märjamaa valla keskus. Alevi peamiseks vaatamisväärsuseks on Märjamaa kirik koos Esimeses maailmasõjas ning Vabadussõjas hukkunutele püstitatud kirikuvärav-monumendiga. Aleviks nimetati Märjamaa aastal 1945. Aastatel 19501962 oli ta Märjamaa rajooni keskus.

Märjamaa

Pindala: 4,05 km²
Elanikke: 2629 (1.01.2019)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 5280[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 55′ N, 24° 26′ E
Märjamaa (Eesti)
Märjamaa

19311968 oli Märjamaal Rapla–Virtsu kitsarööpmelise raudtee jaam.

Märjamaal tegutseb ragbiklubi Märjamaa Vikat.

AjaluguRedigeeri

Märjamaa alevi omavalitsuslik staatus kinnitati aastal 1991.[3]

Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2002. aasta määruse nr 228 "Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Märjamaa valla (alevi), Märjamaa valla ja Loodna valla osas" alusel moodustati senise Märjamaa valla (alevi), senise Märjamaa valla ja senise Loodna valla baasil uus omavalitsusüksus Märjamaa vald. Märjamaa kui asula liigiks kehtestati alev. Märjamaa alevi ja Loodna valla sümbolid kuulutati kehtetuks.

 
Vaade Märjamaa kiriku tornist aastal 2004 suunaga Tallinna poole

Märjamaalt on pärit teatritegelane Hugo Murre, näitleja Arvi Hallik, mineraloog Enn Pärnama, kirjanik Arvo Valton, tehnikateadlased Ülo Rudi ja Kusta Rumma, laskur ja treener Jüri Talu, jurist Mihkel Oviir, korvpallur ja spordiarst Katrin Aasvee, poliitik ja laulja Aivar Riisalu, jurist Priidu Pärna, folklorist Liina Paales, teatrikunstnik Innari Toome ja pärimusmuusik Cätlin Mägi.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri