Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel

Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel ehk Tallinna olümpiapurjeregatt (ingl Tallinn Olympic Sailing Regatta, vn Таллиннская Олимпийская парусная регата)[1] toimus 22. juulist 30. juulini 1980 Tallinnas Pirital.

Nõukogude Liidu postmark

Võistlused peeti kuues paadiklassis Tallinna lahel. Regatil osales vaid 23 riiki (156 sportlase ja 83 jahiga), neist 17 oma lipu all[2].

XXII olümpiamängude Tallinna Olümpiapurjeregati korralduskomitee esimees oli Arnold Green.

Purjeregati maskott oli hülgepoeg Vigri[3].

Ajalugu muuda

Olümpiatuli jõudis Eestisse 19. juulil. Moskvast saabunud delegatsiooni saatel viisid teatejooksjad tule Balti jaamast Raekoja platsile, kus tseremoniaalurnis süütas leegi kergejõustiklane Rein Tõru. Ööl vastu avatseremooniat seisis tuleurn Raekoja suures saalis.

Järgmisel päeval jätkus tõrvikuteatejooks Piritale[4]. Pirita Purjespordikeskuses läitis olümpiatule eestlasest purjetaja ja jääpurjetaja, 17-aastane Haapsalu 1. Keskkooli abiturient Vaiko Vooremaa[5].

Olümpiaregati avas Arnold Green 20. juulil 1980. Tervituskõne pidas Rahvusvahelise Olümpiakomitee ametlik esindaja Gunnar Ericsson.

Autasustamistseremoonial tõmbas kõik kuus võidulippu masti Tõnis Lukas[6].

Kultuuriprogramm muuda

Ava- ja lõputseremoonia, mis toimusid Tallinna Olümpiapurjespordikeskuses, lavastas Mikk Mikiver.[2]

Helilooja Lepo Sumera oli komponeerinud ava- ja lõputseremooniaks teose "Olümpiamuusika". Lisaks esinesid üritusel lastekoor Ellerhein, vanamuusikaansambel Hortus Musicus, ansambel Kukerpillid, rahvamuusikaansambel Leegajus, vokaalansambel Laine jt[4].

Regati ajal (26. juulil) toimus Tallinnas Rahvusvahelise Purjespordiliidu IYRU konverents.

Poliitika muuda

Vabariigi Valitsus eksiilis protesteeris olümpiaregati korraldamise vastu Tallinnas. Poliitilistel põhjustel (Nõukogude armee tungimine Afganistani 1979) boikoteerisid Tallinna olümpiapurjeregati mitmed tuntud purjespordimaad, nt USA, Suurbritannia, Saksamaa Liitvabariik ja Prantsusmaa, see ahendas mõneti konkurentide hulka. Mitu võistkonda võistles mitte oma riigilipu, vaid olümpialipu all.[1]

Taust muuda

Algatus tuua olümpiaregatt Tallinna tuli spordiringkondadest ja Tallinna linnalt, mida juhtis Tallinna Linna TSN Täitevkomitee esimees Ivar Kallion. Tallinna regatis nähti võimalust linna eelisolukorras kaasaegsemaks ehitada ja mis veel tähtsam – suletusest välja murda. Olümpiaregatt tähendas välismaailmaga suhtlemises märkimisväärset avanemist.[7]

“Moskvaga konkureeris olümpialinnaks ka Los Angeles, purjeregatti aga tahtsid korraldada Leningrad, Riia, Klaipeda, Sevastopol, Tuapse, Odessa ja Sotši. Rahvusvahelise Olümpiakomitee otsus tuli 1974. aasta oktoobris. Ent liidu olümpiakomitee tegi valiku Tallinna kasuks ja minu meelest oli see ootuspärane. Balti regatid Tallinnas olid kindlasti kõige paremini korraldatud purjespordivõistlused NSV Liidus.” – orgkomitee Olümpia 80 Tallinna linnavalitsuse juhataja (1975-1980) Oleg Sapožnin.[8]

Võitjate autasustamisel ja pidulikul lõputseremoonial osalesid Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) tolleaegne president lord Michael Morris Killanin ja tulevane president Juan Antonio Samaranch, samuti 16 ROK-i liiget ning Rahvusvahelise Purjetamisliidu (IYRU) president Beppe Croce.[1]

Maskott Vigri muuda

Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati suveniirid ja maskott valiti konkursi korras. Regati maskotiks saanud hülgepojale andis näo tarbekunstnik Saima Sõmer. Hülgepoisile nime leidmiseks korraldati samuti konkurss ning võidunimi Vigri kuulutati välja tollal ülipopulaarses telesaates "Reklaamiklubi". Ühtlasi oli see ka esimene kord, kui ühele olümpiamängude võistlusalale tehti eraldi suveniirid.[9]

Ehitised muuda

XXII olümpiamängudeks valmis Tallinnas palju uusi ehitisi ja rajatisi[10]. Moskvale esitati pikk nimekiri hoonetest, mida oli regati toimumiseks ilmtingimata vaja. Nende hulgas olid ka lennujaam ja teletorn.[11]

Pirital asuvale 193 000 m² suurusele maa-alale projekteerisid arhitektid Henno Sepmann, Peep Jänes, Ants Raid ja Himm Looveer spordikompleksi, kuhu kuulusid jõe- ja meresadam 470 alusele, jahtklubi, ellingud, töökojad, pressikeskus ja laevakujuline 632 voodikohaga olümpiaküla. Jõe vastaskaldale ehitati tribüünid 5000 pealtvaatajale[4].

Purjespordikeskuse keskele ehitati ka kirik. "Seal täitsa keskel keskuses on meremärk ja selle all oli kirik kõigile uskudele. Ükskord, kui Johannes Käbin käis terve delegatsiooniga, oma töötajatega jalutas seal ringi /-/ näitasin kogu seda objekti. Keegi julgeoleku meestest ütles: “Näete, Sapožnin on pannud kiriku keset olümpiakeskust”. Aga Käbin reageeris kiiresti: “See on ju välismaalastele väga hea näidata, et me usu vastu ei ole. Las ta olla siin.””[11]

Tegelikult oli kirik keset olümpiaküla ehitatud ainult ja ainult seepärast, et nii näeb ette olümpiaharta.

Veel ehitati Tallinna teletorn, uus peapostkontori hoone, kaasaegne lennujaam, kesklinna 28-korruseline Olümpia hotell ja vanalinna külje alla V. I. Lenini nimeline kultuuri- ja spordipalee (tänane Linnahall). Mitmed elamukvartalid vanalinnas said uue ilme ja Tallinnast Narva poole väljuv maantee ehitati osaliselt neljarealiseks[4]. Osalt rekonstrueeriti ka Tallinna–Pärnu–Riia maantee, mh valmis uus Häädemeeste–Ikla lõik sellel teel.

Osalejad muuda

 
1980. aasta suveolümpiamängudel purjetati kuues klassis

Tallinna olümpiaregatil osales 83 jahti 154 purjetajaga 23 riigist: Finn-klassis 21, Lendava hollandlase klassis 15, 470-klassis 14, Star-klassis 13, Tornaado-klassis 11 ja Soling-klassis 9 riigi purjetajad[5].

Võistlusrajad: Alpha (Finn, 470), Bravo (Lendav Hollandlane, Soling), Charlie (Star, Tornaado).

Rahvuslipu all seilasid

Olümpialipu all seilasid riigid, kes näitasid üles leppimatust Eesti okupeerimise suhtes[6]

Sportlased muuda

NSV Liidu koondisse kuulusid Eesti NSV purjetajatest Nikolai Poljakov (Soling), Aleksandr Zõbin (Tornaado) ning Vladimir Ignatenko ja Sergei Zhdanov klassis 470[6].

Tulemused muuda

Võistlusklass Kuld Hõbe Pronks
470
 
  Brasiilia
Marcos Soares
Eduardo Penido
  Saksa DV
Jorn Borowski
Egbert Swensson
  Soome
Jouko Lindgrén
Georg Tallberg
Finn
 
  Soome
Esko Rechardt
  Austria
Wolfgang Mayrhofer
  NSVL
Andrei Balašov
Lendav hollandlane
 
  Hispaania
Alejandro Abascal
Miguel Noguer
  Iirimaa
David Wilkins
James Wilkinson
  Ungari
Szabólcs Detre
Zsolt Detre
Soling
 
  Taani
Valdemar Bandolowski
Erik Hansen
Poul Richard Høj Jensen
  NSVL
Aleksandr Budnikov
Boris Budnikov
Nikolai Poljakov
  Kreeka
Anastasios Bountouris
Anastasios Gavrilis
Aristidis Rapanakis
Star
  NSVL
Valentin Mankin
Aleksander Muzitšenk
  Austria
Karl Ferstl
Hubert Raudaschl
  Itaalia
Giorgio Gorla
Alfio Peraboni
Tornaado
 
  Brasiilia
Lars Sigurd Björkström
Alexandre Welter
  Taani
Peter Due
Per Kjærgaard
  Rootsi
Goran Marstrom
Jorgen Ragnarsson

Medalitabel muuda

Koht Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
1.   Brasiilia 2 0 0 2
2.   NSVL 1 1 1 3
3.   Taani 1 1 0 2
4.   Soome 1 0 1 2
5.   Hispaania 1 0 0 1
6.   Austria 0 2 0 2
7.   Saksa DV 0 1 0 1
  Iirimaa 0 1 0 1
9.   Kreeka 0 0 1 1
  Ungari 0 0 1 1
  Itaalia 0 0 1 1
  Rootsi 0 0 1 1

Huvitavat muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 "Tallinna olümpiapurjeregatt". Eesti Entsüklopeedia. 1996.
  2. 2,0 2,1 Jaanus Kulli. Ega olümpiatuli tõrvikust süttinud! Õhtuleht, 21. juuli 2005
  3. Maris Sander Kultusloom vigri retsept.[alaline kõdulink] Eesti Ekspress, 1. mai 2009
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Tallinna Purjeregatt 1980, hõbemünt.[alaline kõdulink] Mündipood
  5. 5,0 5,1 Ajalugu. Tallinna Olümpiapurjespordikeskus
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 Indrek Schwede Tallinna olümpiaregatt – kas pidu või alandus? Eesti Päevaleht, 22. juuli 2000
  7. Piret Kooli (2017). "Oleg Sapožnin – Lõputu rahutuur". Tallinn: Post Factum. Lk lk. 121.
  8. Piret Kooli (2017). "Oleg Sapožnin – Lõputu rahutuur". Tallinn: Post Factum. Lk lk 121, 311.
  9. Piret Kooli (2017). "Oleg Sapožnin – Lõputu rahutuur". Tallinn: Post Factum. Lk lk 131.
  10. Karin Hallas-Murula (5. august 2016). "Kallion. Tallinn – Tallinna väljaehitamine olümpiaks 1971–1979". Sirp.
  11. 11,0 11,1 Piret Kooli (2017). "Oleg Sapožnin – Lõputu rahutuur". Tallinn: Post Factum. Lk lk 127.
  12. Sailing at the 1980 Moskva Summer Games. Sports-Reference.com
  13. 13,0 13,1 ETV "Ringvaade", 13.03.2018.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "llwrr" ei kasutata eelnevas tekstis.

Välislingid muuda