Guatemala
Guatemala on riik Kesk-Ameerikas. Riik piirneb Mehhiko, Belize'i, El Salvadori ja Hondurasega. Riigil on väljapääs Vaiksele ookeanile ja Atlandi ookeanile. Riigi pindala on 108 889 km².
|
Guatemala Vabariik
| |||
 | |||
| Riigihümn | Guatemala Feliz | ||
|---|---|---|---|
| Pealinn | Guatemala | ||
| Pindala |
108 889 km²  | ||
| Riigikeel | hispaania | ||
| Rahvaarv |
17 263 239 (2018)[1] | ||
| Rahvastikutihedus | 158,5 in/km² | ||
| Riigikord | presidentaalne vabariik | ||
| President | Alejandro Giammattei | ||
| Iseseisvus | 15. september 1821 | ||
| SKT |
75,62 mld $ (2017)[2] | ||
| SKT elaniku kohta |
4470 $ (2017)[3] | ||
| Rahaühik | ketsaal (GTQ) | ||
| Ajavöönd | maailmaaeg −6 | ||
| Tippdomeen | .gt | ||
| ROK-i kood | GUA | ||
| Telefonikood | 502 | ||
Riigi pealinn on Guatemala.
2002. aastal elas riigis 11,2 miljonit inimest ja 2018. aastal arvati elanikke olevat 17,3 miljonit.
Loodus Redigeeri
Guatemalas esineb pidevalt nii maavärinaid kui ka vulkaanipurskeid. Seal kasvab ka Kesk-Ameerika ulatuslikum puutumata vihmametsa massiiv.
Mäed Redigeeri
Peaaegu kaks kolmandikku Guatemalast on kaetud mägedega. Riiki läbib kaks suuremat mäeahelikku. Kuigi põhjapoolne ahelik on vana ja tugevasti kulunud, kõrguvad mõned sealsed mäetipud ikkagi üle 3000 m. Lõunapoolne ahelik on noorem ja seal on rohkem kui 30 vulkaani, millest kolm on aktiivsed. Mäekülgi mööda alla uhutud vulkaaniline tuhk on Guatemala Vaikse ookeani äärsel kitsal rannikumadalikul segunenud mullaga, selle tagajärjel on mullad väga viljakad.
Veekogud Redigeeri
Suuri jõgesid Guatemalas pole, tähtsaimad on Usumacinta, Motagua, Chixoy ja Sarstún. Küll aga võib nii mägismaal kui ka ürgmetsas imetleda selliseid uhkeid järvi nagu Petén Itzá ja Atitlán.
Kliima Redigeeri
Kuigi riik asub troopikavööndis, muudavad jahedad hoovused ja kõrgusvööndilisus Guatemala klimaatilised tingimused väga mitmekesisteks. Vaikse ookeani rannikul võib keskmine temperatuur olla üle 30 °C, samas kui 1800 m kõrgematel mägismaadel jääb see pigem 10 °C ja 16 °C vahele.
Taimestik Redigeeri
Taimestik on lopsakas ja vaheldusrikas. Madalamates ja niiskemates paikades kasvab väärispuudega troopiline vihmamets, silma rõõmustavad orhideed ja paljud muud erksavärvilised lilled. Mägismaadel asuvad tamme ja männi segametsad. Guatemala põhjaosas Peténi nõos asub tihe ja soe džungel.
Loomastik Redigeeri
Hirved, pekaarid, jaaguarid, tapiirid, tsikaadid, mitut liiki ahve, sealhulgas möiraahve,[4] ja ohtralt eksootilisi linde, nende hulgas ka rahvuslind ketsal.
Riik Redigeeri
Pärast aastakümneid väldanud diktatuure ja veriseid kodusõdasid valitseb Guatemalas praegu rahu, ent riigis on suuri probleeme tervishoiu ja hariduse vallas. Näiteks 39% täiskasvanud naistest ei oska lugeda ega kirjutada.
Haldusjaotus Redigeeri
Guatemala on jaotatud 22 departemanguks. Nende koosseisus on 335 valda.
| Lipp | Vapp | Departemang | Keskus | Pindala (km²) |
Rahvaarv (2018)[5] |
Valdu |
|---|---|---|---|---|---|---|
|
 |
Alta Verapaz | Cobán | 8686 | 1 215 038 | 17 |
|
Baja Verapaz | Salamá | 3124 | 299 476 | 8 | |
|
 |
Chimaltenango | Chimaltenango | 1979 | 615 776 | 16 |
|
 |
Chiquimula | Chiquimula | 2376 | 415 063 | 11 |
|
 |
El Progreso | Guastatoya | 1922 | 176 632 | 8 |
|
 |
Escuintla | Escuintla | 4384 | 733 181 | 13 |
|
 |
Guatemala | Guatemala | 2126 | 3 015 081 | 17 |
|
 |
Huehuetenango | Huehuetenango | 7403 | 1 170 669 | 31 |
|
 |
Izabal | Puerto Barrios | 9038 | 408 688 | 5 |
|
 |
Jalapa | Jalapa | 2063 | 342 923 | 7 |
|
 |
Jutiapa | Jutiapa | 3219 | 488 395 | 17 |
|
 |
Petén | Flores | 35 854 | 545 600 | 12 |
|
 |
Quetzaltenango | Quetzaltenango | 1951 | 799 101 | 24 |
|
 |
Quiché | Santa Cruz del Quiché | 8378 | 949 261 | 21 |
|
 |
Retalhuleu | Retalhuleu | 1856 | 326 828 | 9 |
|
 |
Sacatepéquez | Antigua Guatemala | 465 | 330 469 | 16 |
|
 |
San Marcos | San Marcos | 2397 | 1 032 277 | 29 |
|
 |
Santa Rosa | Cuilapa | 2295 | 396 607 | 14 |
|
 |
Sololá | Sololá | 1061 | 421 583 | 19 |
|
 |
Suchitepéquez | Mazatenango | 2510 | 554 695 | 20 |
|
 |
Totonicapán | Totonicapán | 1061 | 418 569 | 8 |
|
 |
Zacapa | Zacapa | 2690 | 245 374 | 10 |
Rahvastik Redigeeri
Guatemala ala oli 300–900 pKr õitsenud klassikalise maiade tsivilisatsiooni keskus.
1990. aasta seisuga moodustavad 55% Guatemala elanikkonnast indiaanlased, kellest enamik on maiad, ja 44% mestiitsid.
Riigis kõneldakse pärismaiselt 22 maia keelkonda kuuluvat keelt ning aravaki keelkonda kuuluvat garifuna keelt. 20. sajandi lõpus suri välja klassifitseerimata šinka keel.[6]
Esivanemate kombeid peetakse au sees, eriti maaelanike hulgas.
Majandus Redigeeri
40% tööealisest elanikkonnast on leidnud rakendust põllumajanduses. Kohaliku turu tarbeks kasvatatakse tera- ja puuvilju ning peamiseks ekspordiartikliks on kohv. Guatemala on üks maailma suuremaid kardemonitootjaid. Igal aastal raiutakse puidu ja põllumaade rajamise eesmärgil maha ligikaudu 1,7% Guatemala ülimalt liigirikastest vihmametsadest.
Viited Redigeeri
- ↑ http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2017/02/weodata/weorept.aspx?pr.x=32&pr.y=7&sy=2015&ey=2022&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=258&s=NGDPD%2CPPPGDP%2CNGDPDPC%2CPPPPC&grp=0&a=
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
- ↑ In Search of the Lost Empire of the Maya
- ↑ "Resultados Censo 2018" (PDF). Instituto Nacional de Estadistica Guatemala. Vaadatud 9. mail 2020.
- ↑ Languages of Guatemala.
Välislingid Redigeeri
 |
Vikisõnastiku artikkel: Guatemala |
Guatemala – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis