See artikkel räägib merevee liikumisest; ansambli kohta vaata artiklit Hoovus (ansambel)

Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.

Hoovused maailmameres

Enamasti seostatakse hoovuseid ookeanide ja meredega, kuid neid esineb ka suuremates järvedes[1].

Vee panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada vaid kuni 100 m sügavuseni. Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolisi efekt on põhjuseks hoovuste kõrvalekaldele n-ö otsesuunast – põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral aga vasakule.

Hoovuste liikumise suunda mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef.

Hoovuste liigid

muuda

Merehoovusi saab liigitada mitmest apektist.

Ajalise pikkuse järgi
Tekketegurite järgi
Temperatuuri ja soolsuse järgi
Asukoha järgi

Hoovuste jagamine ühte tegurit arvestades on väga lihtsustatud, sest tavaliselt reaalselt kujuneb mingi hoovus mitme teguri koosmõjul.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Keskkonnasõnaraamat 2004 [1] (vaadatud 13.02.2012)

Välislingid

muuda