See artikkel on Rapla kihelkonna rüütlimõisast; Maarja-Magdaleena kihelkonna Vara kõrvalmõisa kohta vaata Kuusiku mõis (Maarja-Magdaleena).

Kuusiku mõis (saksa keeles Saage) oli rüütlimõis Harjumaal Rapla kihelkonnas. Nüüdisajal jääb kunagine mõisasüda Rapla valda Rapla maakonnas.

Kunagise Kuusiku mõisa peahoone[1]

Ajalugu muuda

Esimesed teated Kuusiku mõisast pärinevad aastast 1467, mil see kuulus Wrangellidele. Keskajal asus mõisas tõenäoliselt vasallilinnus.[2] Aastatel 1544–1666 moodustas Kuusiku mõis ühise majapidamise Sikeldi mõisaga. Wrangellide omanduses püsis mõis kuni Põhjasõjani. 18. sajandi alguses (umbes aastal 1714) omandas mõisa Georg Gustav von Hastfer.[3]

 
Sepikoda
 
Tärklisevabrik

Aastal 1791 läks mõis Thomas von Dellingshauseni ja samal aastal Gustaviana Christina Hastferi omandusse. 18. sajandi viimasel aastakümnel alustas Kuusiku mõisas tööd naelatöökoda, kus valmistati Venemaalt toodud rauast 3–6-tolliseid naelu. Toodang ulatus sajandi lõpul 100 000 naelani aastas, 1806. aasta andmeil aga 250 puudani. Toodang realiseeriti Eestimaa kubermangus, osalt ka Pärnus. Kuusiku mõisas töötas ka nn. tärklise- ja puudrivabrik ning vasetöökoda. 1806. aastal toodeti tärklist 150 ja puudrit 300 puuda, vaske töödeldi aga aastas 160 puuda. Tärklis ja puuder müüdi Tallinnas ja Pärnus, vask aga läks vaskseppade käsutusse. Tärklise- ja puudrivabrikus töötas 5 pärisorja. Meister kui ka abilised olid pärisorjad. Naela- ja vasetöökojas töötas 6 pärisorja[4].

1820. aastal sai mõisa omanikuks Georg von Lilienfeld.[3] Mõis jäi Lilienfeldide perekonna valdusse kuni 1919. aasta sundvõõrandamiseni.[2]

Mõisakompleks muuda

Tänaseni säilinud puidust barokse härrastemaja lasid Hastferid ehitada 18. sajandi viimases veerandis.[2]

Lilienfeldide ajal rekonstrueeriti mõisahäärberit korduvalt, mil sellele lisati nii klassitsistlikke kui ka historitsistlikke (uusgooti) elemente.[2]

1924. aastast tegutses Kuusiku riigimõisa peahoones Riigi Põllutöö Katsejaam. Seoses sõjaväebaasi ja lennuvälja ehitamisega Kuusikule 1940. aastal, kasutati mõisahoonet vene lendurite elamuna. Endises härrastemajas tegutses lasteaed.[5][6]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Kuusiku mõisa peahoone kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 28.05.2022)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 ""Kuusiku mõis"". www.mois.ee. Vaadatud 17.02.2012.
  3. 3,0 3,1 ""Mõisate valdajad"". www.muuseum.harju.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 10.04.2013. Vaadatud 17.02.2012.
  4. Jaan Konks, PÄRISORJUSEST KAPITALISMI LÄVENI. JOONI EESTIMAA MINEVIKUST. UURIMUSI LÄÄNEMEREMAADE AJALOOST I, Tartu Riiklku Ülikooli Toimetised, TARTU 1973, lk 64
  5. ""Mälestised • 15329 Kuusiku mõisa peahoone"". register.muinas.ee. Vaadatud 17.02.2012.
  6. Rapla vald ostab sügisel müüdud Kuusiku mõisa peahoone tagasi ja paneb uuesti müüki, maaleht.delfi.ee, 20.01.2016
  7. Kuusiku mõisa park kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 28.05.2022)

Välislingid muuda