Loberģi mõis

Loberģi mõis (saksa keeles Blumbergshof, varem Buschhof, läti keeles Loberģu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aumeistri kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks Läti Smiltene piirkonnas Bilska vallas Lobērģi külas.

Loberģi mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 68

Mõis on nime saanud Blombergide suguvõsa järgi, kellele see kuulus aastal 1540.[1]

Mõisa klassitsistlikus stiilis häärber valmis aastal 1803. Mõis läks aastal 1834 Vegesackide valdusse, kuuludes neile kuni võõrandamiseni aastal 1920. Võõrandamise ajal kuulus mõisale 1308 hektarit maad.[2]

Aastal 1887 ehitati vana peahoone ümber. Järgmisel aastal sündis mõisas kirjanik Siegfried von Vegesack. Peahoone oli jagatud kaheks osaks: ühes elasid mõisnikud, teises asusid pood, valla piimandusühistu meierei ja aurumasin. Võõrandamise eel oli mõisa omanikke kaks; nemad elasid oma poole esimesel korrusel, teisel korrusel asus aga kohalik postkontor. Üks omanikest oli Riia pankur ja ka Läti Seimi liige, teine aga kohalik arst. Maareformi järel võõrandati peahoone neilt täielikult, jäänukmõisast jäi neile mõisavalitseja maja, kuhu Vegesackid siis ka elama asusid.[3]

Mõisa peahoone on tänapäeval eraomandis. Selle lähistel asub mõisaomanike matuseplats, kus on säilinud ka mõned purustatud hauakivid.

Mõisa suurusRedigeeri

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 3 ja 7/8 adramaad, sellele allus 143 mees- ja 199 naishinge.[4]

KarjamõisadRedigeeri

Mõisa koosseisus oli aastal 1816 kaks karjamõisa: Pubuļi (Pubbul, ka Biehhof) ja Spiksti (Spixte).

ViitedRedigeeri

  1. Līga Landsberga. Latvijas muižas un pilis un citas interesantas vietas
  2. Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 3808-3809. sleja.
  3. Olģerts Rozītis. Viesulis, Jaunā Gaita nr. 223, decembris 2000.
  4. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 276.