Grundzāle mõis
Grundzāle mõis (saksa keeles Grundsahl) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Koivaliina kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks Läti Smiltene piirkonnas Grundzāle vallas Grundzāles muiža külas.
.jpg)
Ajalugu muuda
Mõis oli varem Grundeisidele kuulunud Palsmane mõisa osa ja sai omanike järgi ka nime. Valduse läänistas Zygmunt III Waza Stanislaus Rogosinsky nimelisele mehele Grundis-skola nime all eluaegseks valduseks. Hiljem läks see Schwarzhoffide pere valdusse. Kui pere koos poolakatega Liivimaalt pages, kaebas Johann von Rüdinger, kes ühe Schwarzhoffiga abielus oli, seejärel kohtule, et sealjuures olevat tema naise neitsilikkus kannatada saanud, ja kohus luges tema sellest tulenevad nõudmised mõisale õigustatuks. Aastal 1649 andis Kristiina mõisa Gotthard Wilhelm Budbergile alloodiks ja Rüdinger loovutas oma õigused talle. Aastal 1652 ostis mõisa 3590 taalri eest Paul von Helmersen. Edasi päris mõisa tema kasupoeg Caspar Ceumern. Aastal 1677 müüs ta mõisa 5100 taalri eest Thumb von Weingartenile. Aastal 1724 sai vastavalt aastal 1712 vastu võetud resolutsioonile mõisa omanikuks paruness Budberg, ent too müüs selle 5000 taalri eest Johann von Wulffile.[1]
Aastal 1834 ostis mõisa Johanni vend Adolph. Adolphi surma järel ostis Emil von Wulff mõisa 2000 rubla eest teistelt pärijatelt välja. Ta suri aastal 1863 ning mõisa pärisid tema lesk Therese ning nende lapsed Emil Alfred Adolph Bogdan, Julius Edmud Alphons Adolph ja Theres Christine Ludmilla.[2]
Mõisa suurus muuda
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 3 ja 1/2 adramaad, sellele allus 195 mees- ja 201 naishinge.[3]
Aastal 1627 oli mõisa suurus neli adramaad, haritavat maad ei olnud. Aastal 1641 oli adramaid 2 ja 1/2, aastal 1688 aga 4 ja 1/2, nii ka aastal 1734. Aastal 1758 oli mõisa suurus 3 ja 1/2 adramaad. Aastal 1823 oli selle suurus 6 ja 1/2 adramaad.[4] Ka aastal 1832 oli mõisal 6 ja 1/2 adramaad maad, aastal 1881 oli neid aga 2 ja 37/80, lisaks allus mõisale 7 ja 73/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[5]
Viited muuda
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 268-269.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 349-350.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 278.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 266.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 345.