Bilska vald (läti keeles Bilskas pagasts) on vald Lätis Smiltene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Grundzāle, Launkalne, Smiltene ja Palsmane vallaga, Valmiera piirkonna Plāņi vallaga ning Valka piirkonna Vijciemsi vallaga.

Bilska vald
läti Bilskas pagasts
Pindala: 161,1 km²
Elanikke: 1052 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,5 in/km²
Keskus: Bilska
Lobērģi luht

Valla pindala on 161 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1242 inimest.[2] Valla keskus on Bilska küla. Vallavanem on Linda Karlsone.[3]

Ajalugu

muuda

Bilska vald kujunes Bilska, Jaunbilska ja Mēri mõisa mõisavaldade liitumisel. Agraarreformi ajal oli Vecbilska mõisa (Alt-Bilskenshof) pindala 522 hektarit, Jaunbilska mõisa (Neu-Bilskenshof) pindala 538 hektarit, Rauda mõisa (Raudenhof) pindala oli 294 hektarit, Bānūži mõisa (Bahnus) pindala oli 275 hektarit, Pāpiņase mõisa oma (Papenhof) 175 hektarit ja Zeltiņi mõisa oma (Selting, Seltingshof) 77 hektarit.[4]

Aastal 1935 oli valla pindala 92,6 km², elanikke oli seal 1448.[5] 1945. aastal moodustati valda Bilska ja Kalnāji külanõukogu, 1949. aastal vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Bilska külanõukoguga likvideeritav Kalnāji külanõukogu. Aastal 1961 liideti külanõukoguga Aumeisteri külanõukogu Blāzma kolhoosi maad ja Lobērģi küla. Aastal 1971 liideti Birzuļi külanõukoguga Draudzība kolhoosi maad, ent aastal 1977 Birzuļi külanõukogu likvideeriti ja selle maad liideti Bilska külanõukoguga.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Smiltene piirkonda.

Loodus

muuda

Vald asub suuremalt jaolt Tālava madalikul, lõunaosas ka Vidzeme kõrgustikul. Suurim kõrgus on 121,3 meetrit. Olulisemad jõed on Vija jõgi ja selle lisajõed Kamalda ning Pubuļupe.

Kaitstavad objektid

muuda

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Vecruiki, Dzirkaļi, Līdaciņi ja Piltiņi muinaskalmed, samuti ka Panderi ohvrikivi ja ohvrimägi, Kalnaegļi ohvritamm ja muistne pühapaik Līdaciņi Jaanimägi koos sealsete kividega.[7] Kohaliku kaitse all on Kalnaegļi ja Piltiņi linnamäed, Panderi ja Lāčkalni muinaskalmed ja Pakuļi keskaegne kalmistu.[8]

Looduskaitse all on Raudiņase tammed, Iekari jalakas, Krijupise tamm, Krijupise mänd, Kalējiņi tamm, Lobērģi mänd, Vīriņi mänd, Vaiņagi elupuu, Pāpiņi pärnad, Ozoliņi mänd, Zaļkalni tamm, Jaunmājase tamm, Jaunegļi mänd, Muižnieki tamm, Mazraibi tamm, Jaunraibi tamm, Asari kuusk, Asari tamm, Mēri hiidtamm, Siliņi mänd, Vecmiķeļi mänd, Strautiņi elupuu, Purgaiļi elupuu, Inči elupuud, Mēri mõisapargi elupuud, Euroopa seedermänd, Jaunkūjiņase pärn, Virveņi tamm, Jaunkūjiņase tamm, Mežvidi mänd, Ieži tamm, kaks Euroopa lehist, Siberi lehis, Bānūzi saar ja Bānūzi tamm.[9]

Asustus

muuda

Aastal 2011 elas vallas 1143 lätlast, 30 venelast, 9 valgevenelast, 4 ukrainlast, 2 poolakat ja 4 leedulast.[10]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[11]
Bilska vidējciems 220 (2019)
Lobērģi vidējciems 112 (2007)
Mēri vidējciems 211 (2019)
Zeltiņi mazciems 91 (2007)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]

Viited

muuda
  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Smiltenes novads[alaline kõdulink], vaadatud 1.05 2017
  4. Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 2402. sleja.
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija[alaline kõdulink], vaadatud 08.06 2019
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  10. Ethnic composition of Latvia 2011
  11. 11,0 11,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

muuda